Lihtsaim elektrinähtus tekib siis, kui kaks keha üksteise vastu hõõruda. Elektriseerunud kehade vahel mõjub jõud-. Elektriseerunud kehade kohta öeldakse, et nad on laadunud või omandanud elektrilaengu. Elektrilaeng on mingit keha iseloomustav füüsikaline suures. Tähis on Q või q. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kui see keha on teiste laetud kehade suhtes paigal, mõjuvad talle elektrijõud. (Sõna laeng kasut. Paljudes tähendustes, laenguks nim. Keha teatud omadust ja ka seda omadust kirjeldavat füüsikalist suurust. Kõneledes laengu
Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Et võnkering tööle hakkaks tuleb kondensaator laadida alalisvool allika abil. Peale seda vooluallikas ühendatakse võnkeringist lahti. Kogu võnkeringi energia moodustub kondensaatoris olevast elektriväljaenergiast. Kondensaator hakkab ümber laadima läbi induktiivpooli. Kui voolutugevus on maksimaalne, siis kogu energia on üle läinud induktiivpoole magnetväljaenergiaks. Kui kondensaatori plaadid on ümber laadunud, siis voolutugevus on null ja kogu energia on üle läinud kondensaatori elektrivälja energiaks. 12. Mis on omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. 13. Mille kohta käib Thompsoni valem? Thompsoni valemiga saab välja arvutada võnkeringi perioodi. 14. Mis on elektromagnetväli, elektromagnetlaine ja iseloomusta? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 15
Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse näiteks raadiosaatjates, kus võnkeringe kasutatakse. Elektromagnetlainete tekitamine
Ilmub näiteks äikesetormis sõitvate laevade mastide tippu. Seda nähtust tundsid juba vanad kreeklased, kuid neile oli jällegi tundmatu püha Elmo nimeline kodanik (surnud 303 maj). Aga nähtus on vägev iseenesest. Seega tuli kreekidel seda mõne jumala või vähemalt pooljumalaga seostada ja nad seostasidki. Kusjuures tegid nad vahet, kas masti tipus oli üks või kaks sädelust. Esimesel juhul nimetati tuld Helenaks. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt Sädelahendus. Esimeseks elektriliseks nähtuseks, millega inimesed kokku puutusid, oli välk - atmosfääri elektri säde-lahendus. Seejärel avastati elekter, mis tekib hõõrdumisel (näiteks klaasi hõõrumisel nahaga, või juuste kammimisel). Sädelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduvad laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esile kutsumiseks piisava kineetilise energia
laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega on tegemist näiteks elektrikeevitusel. Sädelahenduse tuntuimaks näiteks on välk. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt. Sellega võib kaasneda teravikku kroonikujuliselt ümbritsev helendus. 5.8. Juhid, dielektrikud, pooljuhid Vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi jaotatakse aineid kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 g metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Vedelate juhtide korral on vabadeks laengukandjateks ioonid
Tavalise multivibraatori puuduseks loetakse mõnikord väljundimpulside esikülje kumerust, mis on tingitud sellest, et koos transistori sulgumisega toimub tema kolektoriga kondensaatori laadimine. Laadimisvool kulgeb impulside algul läbi kolektori takistuse ja laadimisvoolust põhjustatud pingelang ei luba kolektro pinget impulsi algul tõusta maksimaalse väärtuseni vaid alles siis kui kondensaator on täis laadunud. OP-võimendiga multivibraator Op võimendi mitte inverteerivasse sisendisse on toodud tagasiside läbi pingejaguri R1 R2, mis muudab selle sisendi polaarsuse sõltuvaks op-võimendi reziimis inverteerivasse sisendisse on aga ühendatud kondensaator C koos väljundisse ühendatud laadimistakistuse R3. Oletame et algolukorras on mitteinverteeriv sisend suurema pingega ja see tõttu läks OP- võimendi väljund positiivsesse küllastusse, mitteinverteerivas sisendis on positiivne pinge
kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega on tegemist näiteks elektrikeevitusel. Sädelahenduse tuntuimaks näiteks on välk. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt. Sellega võib kaasneda teravikku kroonikujuliselt ümbritsev helendus (kõrgepingeliinide "särisemine", Püha Elmo tuled laevamastidel äikese ajal). 7.11. Juhid, pooljuhid, dielektrikud Vabade laengukandjate suunatud kulgemine aines on elektrivool, täpsemalt alalisvool. Ühesuguse elektrivälja korral oleneb tekkiv voolutugevus vabade laengukandjate kontsentratsioonist. Vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi jaotatakse aineid kolmeks: juhid,