Eestis algas küüditamine 25. märtsi varahommikul. Väljasaadetavate toomine laadimispunktidesse kujunes algul väga aeglaseks ning eshelonide komplekteerimine ja inimeste pealelaadimine venis kuni 29. märtsini. Ettenähtud plaani mittetäitmise hirmus haarasid operatiivgrupid kaasa isikuid, keda polnud küüditamisnimekirjadesse kantudki, sageli aeti kodudest välja vanurid, raskesti haiged ja vanemateta alaealised lapsed. Väljasaadetavad koos nende väikese pagasiga anti laadimispunktides üle julgeolekutöötajast komandandile. Pärast isikuandmete kontrollimist paigutati küüditatavad mitmekümne kaupa raudteel ootavatesse vagunitesse. Samal ajal kirjutas parteiaktiiv väljasaadetavate tühjades kodudes üles kogu nende vara, kümne päeva jooksul tuli see realiseerida või jagada laiali kohalikele kolhoosidele. Viimased küüditatute eshelonid lahkusid Eestist 29. märtsi õhtul. Kuigi ligi kolmandikul
Eestis algas küüditamine 25. märtsi varahommikul. Väljasaadetavate toomine laadimispunktidesse kujunes algul väga aeglaseks ning eshelonide komplekteerimine ja inimeste pealelaadimine venis kuni 29. märtsini. Ettenähtud plaani mittetäitmise hirmus haarasid operatiivgrupid kaasa isikuid, keda polnud küüditamisnimekirjadesse kantudki, sageli aeti kodudest välja vanurid, raskesti haiged ja vanemateta alaealised lapsed. Väljasaadetavad koos nende väikese pagasiga anti laadimispunktides üle julgeolekutöötajast komandandile. Pärast isikuandmete kontrollimist paigutati küüditatavad mitmekümne kaupa raudteel ootavatesse vagunitesse. Samal ajal kirjutas parteiaktiiv väljasaadetavate tühjades kodudes üles kogu nende vara, kümne päeva jooksul tuli see realiseerida või jagada laiali kohalikele kolhoosidele. Suuroperatsioonile anti nimeks "Priboi" (Murdlainetus) ning selle otseseks juhtimiseks moodustati Riiga NSV Liidu sisevägede ajutine staap. Kokku kaasati
· Vastavalt laadimistööde iseloomule mahalaadimispunktid pealelaadimispunktid peale-mahalaadimispunktid · Laadimistööde ajalise kestuse järgi statsionaarsed ajutised · Spetsialiseerituse astme järgi universaalsed spetsialiseeritud 9.05.2010 Transport ETV0120 25 Laadimistööde organiseerimine · Punktid varustatakse statsionaarsete laadimisvahenditega pideva veovoo korral · Laadimispunktides kasutatakse liikuvaid laadimismehhanisme, kui veovoog on ebarütmiline · Pealelaadimispunkti (mahalaadimispunkti) pannakse statsionaarsed laadimisseadmed, mahalaadimispunktidesse (pealelaadimispunktidesse) aga liikuvad laadimismehhanismid, kui töömaht nendes on erinev · Pealelaadimispunktis on statsionaarne või liikuv laadimismehhanism, mahalaadimispunktis laadimisseadmeid ei ole, kasutatakse kallureid või mahalaadimisseadmetega veeremit, kui mahalaadimispunkte on palju