piirikaitse rügemendi ülem. See rügement oli kaitsel Peipsi ääres ja hiljem Narva jõe ääres, Permisküla saare kohal. Kohalikest kultuuri ja mälestusobjektidest võiks nimetada 1710. aasta Põhjasõja aegse pärimusega seotud ajaloolist mändi. Rahvajutu järgi olnud Põhjasõja ajal Vene sõjavägi laagris praeguse Kilingi-Nõmme keskpargi (kunagise laadaplatsi) kohal. ,,Sääl surnud väepealik ära ja maetud samas liivakünkasse maha. Mõnekümne aasta eest leitud laadaplatsil oleva suure männi juure kartuli koobast kaevates ühe inimese luud, mis arvatud Vene väepea-liku omad olevat. Omapärase kujuga kaheharuline mänd on praegu aiaga piiratud ja võetud alevivalitsuse korraldusel kaitse alla." (E. Nugis "Saarde kihelkond", 1934.). Kõnealuse männi jäänused on säilinud tänaseni. Eesti Vabadussõja ajal 1918. aasta lõpul toimus Punapargi juures (7 km Kilingi- Nõmmest) kokkupõrge Eestist taanduva Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalga vahel
polnud midagi anda. 3 MIHKLI LAAT 1989 2012 1. Mihkli laat 1989 -1998 Esimene Mihkli laat peale 40 aastat toimus 1989. aastal. See laat oli eriline, sest ,,esiteks: legendid ja mälestused minevikust aitasid kaasa. Nii mõnigi laadaline võis öelda: kui ma 39ndal koos vanematega laadal käisin, siis ... ; teiseks välja tulid kõik neli kihelkonna majandit, pakkudes oma kaupa laadaplatsil ja lüües kaasa oksjonil." (Pühatamm 1989) Oksjoni peakorraldaja oli Heinz Valk. Oksjon oli laada keskpunkt ja tõmbenumber. Korraldustoimkond oli püüdnud maamehe huvidest-vajadustest lähtuda. Kõige vähem oli tarbekaupu. Toomas Maarandi ja Tiit Kase arvates läks laat hästi. Korraldajad tunnistasid, et oli ka apse ning nüüd on teada mida järgmine kord teisiti teha. (Pühatamm 1989) 1992 aastal peeti neljas Mihkli laat, mis algas laadalati läbilõikamisega
Ämma ja minia suhted olid jahedad ning vanapr. lahkus. Hr. Rodolphe Boulanger La Huchette'ist tuli oma sulasega arsti juurde, kellel oli vaja aadrit lasta. Arst kutsus Emma endale appi. Varsti külalised lahkusid ning hr. lahkus mõttega kuidas Emma endale võita. Selle aasta põllutöödenäitus korraldati Yonvilles. Rahvast oli tulnud kõikjalt kokku, kuid see ei meeldinud pr. Lefrancoisile ning kurtis seda hr. Homaisile. Emma ja Rodolphe jalutasid laadaplatsil. Näitusele pidi tulema hr. prefekt, kellel aga polnud võimalik kohale tulla ning teda asendas tema nõunik Lienvain. Emma ja tema saatja seadsid end sisse alevivalitsuse teisel korrusel ning nõunik alustas väljas oma kõnega. Kõne lõpus peeti isutung, kus anti auhinnad üle. Pärast seda saatis Rodolphe Emma koju. Õhtul oli veel söömaaeg ning kõik lõppes ilutulestikuga. Homais kirjutas lehte vaimuka artikli möödunud päevast. Aeg möödus ning Rodolphet polnud näha
millel on altpoolt võtmepära kuju, ülal aga lahtised otsad. Nende vahel on õhuke teraskeel, mis on kinnitatud pära külge ainult üht otsa pidi. Lahtine ots on veidi painutatud, et seda oleks sõrmega parem näppida. Mängija võtab raami kitsa osa huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Helikõrgus sõltub suuõõne avardamisest või kitsendamisest. Seda pilli mängiti pulmades, kõrtsitubades ja laadaplatsil enamasti soolopillina. Parmupill on kogumas taas suuremat populaarsust ning selle mängu saab õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis Membranofonid - löökpillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Trummi sarjakujulise kere ühele poolele on pingutatud looma-, eelistatavalt koeranahk. Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed. Trummi mängitakse
otsad. Nende vahel on õhuke teraskeel, mis on kinnitatud pära külge ainult üht otsa pidi. Lahtine ots on veidi painutatud, et seda oleks sõrmega parem näppida. Mängija võtab raami kitsa osa huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Helikõrgus sõltub suuõõne avardamisest või kitsendamisest. Seda pilli mängiti pulmades, kõrtsitubades ja laadaplatsil enamasti soolopillina. 10.5. Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepilli heli tekitatakse ühe või mõlema käe sõrmedega vastu põski nipsutades. Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega. Kui kammi vastu huuli surudes viisi ümiseda, hakkab paber või puuleht võnkuma.
annaabi.ee 
