juhuluulelisem, st pühendusi ja pöördumisi on rohkem kui varem. Lepik kirjutab enamvähem surmani. 70ndatel kibestunud poliitilist vastuseisuluulet, 90ndatel seda enam ei näe. Religioosne pilt hakkab tugevnema. 22. Ilmar Laabani luule ja häälutused. (1921-2000) Eesti tõlkija, kirjanduskriitik, tegutseb korraga nii rootsikeelses kui eestikeelses kultuuris. Sürrealism tekib 1930ndate lõpul, esimes näiteid võib leida Laabanilt, gümnasistina debüteerib kooliväljaandes ja 40ndatel kultuuriajakirjanduses üldisemalt. Luuletus Stalinile on ilmunud koondkogudes. Looming: 1945 Ankruketi lõpp on laulu algus I periood, eeskujulik sürrealism, esikkogu iseloomustab dümaanilisus 1957 Rroosi Selaviste II periood, postsürreaalne hoiak e sürrealismi teisenemine IIMS järel. 1990 Oma luulet ja võõrast 1998 Ankarkättlingens slut är sängens början 2004 Sõnade sülemid, sülemite süsteemid
Ilmar Laaban (1921-2000) + tõlkija, kirjanduskriitik, tegutseb korraga nii rootsikeelses kui eestikeelses kultuuris. 1945 "Ankruketi lõpp on laulu algus" 1957 "Rroosi Selaviste" 1990 "Oma luulet ja võõrast (Teosed I-VII)" 2004 "Sõade sülemid, sülemite süsteemid" 1998 "Ankarkättlingens slut är sängens början" häälutus - sound poetry Hasso Krull. Paragramm ja tämber Sürrealism Eellugu: sürrealismi tuleb algab 1930ndate lõpul. Esimesi ilusaid näited võib leida Laabanilt, gümnasistina debüteerib kooliväljaandes ja 40ndatel kultuuriajakirjanduses üldisemalt. Luuletus Stalinile on ilmunud ka koondkogudes ja L enda seletus asjale on loogiline: kui tuleb see aeg, kui püütakse rakendada sots realismi reegleid, siis on väga sürrealistlik võtta printsiibid ja kruvida need üle vindi. Jõuda esteetikaga absurdi. See, mida pol motiividega L teeb, on see, et ta jõuab mingil moel absurdini.
,,Autoportree" stiilis luule tekitas hämmingut, sellega ei osatud midagi peale hakata. On olemas konservatiivne kriitika, mis ütleb, et Laaban on lihtsalt hull ja sellist luulet meie kultuur ei vaja. Mõistlikum retseptsioon tunnistab, et noor kirjanik oskab kirjutada, kuid on küsimus, mis selle luulega peale hakata, kuna see ei haaku millegagi. ,,Autoportree" luuletus on sedasorti luuletus,mis hakkab sattuma esindusantoloogiatesse, kui Laabanilt on vaja mingit näidet tuua, siis on selleks just ,,Autoportree". Luuletus tõlgendatakse arusaadavaks läbi pealkirja ta ütleb, et ta kirjeldab ennast ja nii seda ka käsitletakse. Silma võiks veel torgata globaalne enesedünaamika kõike haarav ruumilahendus. Kujundid on tihti ka epateerivad. Torkab silma, et eesti keele tarvitus on selline stiliseeritud haritlaskeel. On selge, et ta on oma kirjutamiskeelt teadlikult lihvinud.
annaabi.ee 
