rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend Rannikumadalik asub soome lahe l6una kaldal, ulatub Pakri ps l22nest kuni Narva j6eni idas. L6una piiriks on P6hja-Eesti paekallas e. Balti klint. V2ga selged piirid looduses. *Geoloogia ja relieef Geoloogiliselt moodustab rannikumadaliku alusp6hja Balti kristalse kilbi l6una Veerul asuva Yrg Neeva vasak kallas. Astangu all on v2ga palju rannikualadel levivad setteid: liiv, kruus, mandrij22setted, moreen (ka. suured r2ndrahnud), j22j2rve setted, j22 j6gede setted.
Ja sellekaudu j6uavad nad esimesena filosoofilise enesem22ratluseni. Dialektiline loodus asendati metafyysilise olemisega (loodus muutub m6ttetasemeliseks m22ratlemiseks) Parmenides (6. 5. Saj eKr) Elea filosoofiakoolkonna rajaja. Tema teoses `Loodusest' v2idab et liikumine on n2ivus ning universum on yksainus. Pidev ja muutumatu. S6nastas vastur22kivuse printsiibi ja demonstreeris loogilise t6estuse v6imalikkust. `'M6istus on m66dupuu, sest meeled petavad'' On p2rit l6una itaaliast Eleast. Polnud yksk6ikne kodumaa poliitika vastu, syndis suursuguses perekonnas. Tema looming ta n2gi k6ikjal muutumatust, rahu, j astabiilsust. R22kis olemise staatilisest ja pysivast loomusest. Filosoof Platon v6ttis siit palju eeskuju. `Loodusest' luulevormis. Ta n2gi ennast syndinuna s6javankris mida veavad tugevad m2rad. (symboliseerib tugevaid hingekirgi) J6uab linnav2rava juurde kust leiab linnavalvuri kelleks on 6iglus ja kes ei luba tal siseneda
iramiseks on kasutusele nevadsisteemidja nurgad. Nurgad: J aslmuut, -> rumb, -+ direktsiooninuk, + rumb (tabelinu*). Asimuut on horisontaalnurk,mida m66detakseantudjoone alguspunktiliibiva meridiaani pdhjcsuunas pituipiievakuni antudjooneni. Asimuuti v6ib miiiiratamagnetilisest(Am (busool-+maastik))v6i geograalilisest(Ag) meridiaanistliihtudes. B!!ob R-+tervanurgakstaandatudasimuut,0',,.90'. M66detakseme diaani ldhimastsuunast (pdhjav6i l6una suunast)kuni antud iooneni. Direktsiooninurk Asimuut ei ole vegapika sirgeeri punktidesiihesugusevii?irtusege, seeon tingitud meridiaanidekoondumisest.Geodeesias kasutatakseorienteerimiseksdireLlsiooninwkaia see nurk m66detaksex-telje positiivsestsuunastp:iripaevakuni antudjooneni. Tiihiss, viiiktus0'...360'. o: r,-L-tg- oor^- r,.u5-.a--.c[ Sq ll':ect qrd. ..,".a^di.!
- 50. laiuskraadide vahel. Madagaskari idarannikult möödub soe hoovus. Gangese alamjooks Asub mussoonkliimaga alal. Jaapanis- Üheks peamiseks kliima kujundavajaks on Jaapani meri, mis muudab kliima mõõdukamaks: talved on soojemad ning sademeid rohkem. Jaapan on igast küljest ümbritsetud veekogudega ning Jaapan asub väga laial alal(laiuskraadide poolest) Põhja-Ameerika idarannik- 10. Selgita, miks on vdhe sademeid Austraalia lddnerannikul, Aafrika edelarannikul, Antarktika p6hjarannikul,L6una- Ameerika lddnerannikul 20.- 30. laiuskraadide vahel. 11.Nimeta tegureid, millest sõltub üldine õhuringlus ? Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule.Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine,Reljeef 12.Miks on mulla ja vee hapestumine kahjulikud? Arutle, miks kannatavad happesademete tõttu eriti okaspuud. Mulla hapestumine tähendab seda etpH langeb alla 5,6
K6ige saksalikuvastuastusorsustavaltvalja Carl RobertJakobson (1841-1882), rahvalaulud.Teisel pdeval peeti iilaikkooride konrert. III laulupeo iildjuht oli
kes sooviseratadap u h a s t rahvuslikku vaimu ning 6petadarahvasthindama oma Johannes Kappel, orkestreid juhatas David Otto Wirkhaus. Tallinnas toimunud
va-imuvara,st rahvaloomingut.Esimeselaulupeo salsaliku kava pirast oli Jakobson peostiaid eemalepaljud L6una-Eestikoorid, seet6ttuoli osalejaidisegivd.hemkui
vdgakuri, ehkki teadiskorraldajateraskusikava koostamisel.Eesri laulude laulmist I laulupeol(684 lauljat ja 98 m:ingijat).
saksaviisidega nimetasJakobsonv56rasteehete kandmiseksja omaeneseloomuse
drasalgamiseks. Tema arvatessobisid eestilaulude eeskujui
e=E_sin((wt+tttJ Nditeksvahelduvvoolu hetkvddrtuse i (t) avaldises i(t)=l"'sin(wt+0 argument (ut + ty) faasinimetus(funktsiooni kannabsiinusfunktsiooni faas). Ttiostuslikuselektroenergeetikason suuresosas maailmamaadessiinuselise vahelduvpingeja -voolusageduseks50 Hz. USA-saga on standardseksvalitudsagedus60 Hz, samutiosas L6una-Ameerikast. Praktilisteselektrotehnilistesseadmeteskasutatavsagedusdiapasoon on vdga lai - kUmnendikest hertsidest[mHz](naiteksgeoluures) - kunimiljarditehertsideni[GHz](raadiotehnikas, kOrgsagedustehnikas). Erijuhtumilf = 0 ---+T --- , see on alalisvool. 3.2. Siinuselisevoolu efektiiv-ia keskvddrtus Elektrivoolu soojuslik toime on v6rdelinesellevooluruuduga
e=E_sin((wt+tttJ Nditeksvahelduvvoolu hetkvddrtuse i (t) avaldises i(t)=l"'sin(wt+0 argument (ut + ty) faasinimetus(funktsiooni kannabsiinusfunktsiooni faas). Ttiostuslikuselektroenergeetikason suuresosas maailmamaadessiinuselise vahelduvpingeja -voolusageduseks50 Hz. USA-saga on standardseksvalitudsagedus60 Hz, samutiosas L6una-Ameerikast. Praktilisteselektrotehnilistesseadmeteskasutatavsagedusdiapasoon on vdga lai - kUmnendikest hertsidest[mHz](naiteksgeoluures) - kunimiljarditehertsideni[GHz](raadiotehnikas, kOrgsagedustehnikas). Erijuhtumilf = 0 ---+T --- , see on alalisvool. 3.2. Siinuselisevoolu efektiiv-ia keskvddrtus Elektrivoolu soojuslik toime on v6rdelinesellevooluruuduga
annaabi.ee 
