Untsakad Untsakad on bänd, mis viljeleb rahvamuusika, folk, folk-rock musikat. Nende repertuaari kuuluvad: regilaulud, lorilaulud, modern-lööklaul, sõjalaulud. Sõna ,,untsakas" tähendab kerglast inimest. Bänd alustas oma tegevust juba 1992. aastal. 1994. aastal valmis esimene plaat "Karmi elu sunnil" (mis ilmus siiski kassetina). Untsakate koosseisu kuuluvad: Ilmar Kald (viiul), Jaanus Jantson (kitarr), Jaanus Põlder (mandoliin), Margus Põldsepp (lõõtsad), Marek Rätsep (basskitarr), Tauno Uibo (kõlavõlur). On ilmunud plaadid: Meie küla pidu (2011) ·Metsa läksid sa 2 (2006) ·Untsakad 10 (2002) ·Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) ·Metsa läksid sa (1998) ·Nizni Novgorod (1997) ·Päälinna laiv Von Krahlis (1996) ·Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) ·Karmi elu sunnil (1994) Praeguseks moodustab Untsakad läbilõike keskmisest eestlasest kui võtta kontserdil kuus suvalist inimest, siis on nende hulgas kind...
Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest 1975 Eesti NSV muusika aastapreemia 1976 A. Aleksandrovi nimeline hõbemedal 1977 Rahvaste Sõpruse orden Muusikaliselt on üsna lähedane Kõrver Valgrega, sest viimaste sõjaeelsetel aastatel inspireeris neid mõlemaid ameerika lööklaul. Tekstide poolest oli Kõrver õnnelikum, sest Helbemäe isikus oli tal sõnade autoriks vilunud kirjanik. Kõrver nimetas oma palu meeleolulauludeks, kuna need sobisid tantsimiseks, aga väga hea oli ka neid lihtsalt kuulata. Enamik Kõrveri sõjaeelseid laule eksisteerib vaid pealkirjadena. Boris Kõrverile kõige lähedasemad lood tema loomingus olid: „ Hällilaul“ – üks esimesi lugusi, mis on lüüriline, mõõdukas meetrumis liikuv tantsulaul.
Bändi esialgne nimi oli Lezer Brozers, kuid 1994. aastaks kandis kollektiiv nime Smilers ning avaldas samanimelise ingliskeelse debüütalbumi "Smilers (album)", millele kaks aastat hiljem järgnes "Take Five". Smilersi kommertsedu Eestis algas 1997. aastal ilmunud albumiga "Olen kuul". Album, mis teenis ühest küljest eetriaega raadiotes, pakkus teisalt uusi ideid eestikeelsele pop rockile. 1998. aastal avaldatud album "Mõistus on kadunud" kasvatas Smilersi populaarsust. Albumi olulisim lööklaul oli "Tantsin sinuga taevas", mis on tänapäevani tuntumaid laule bändi repertuaaris. Aastatuhande- vahetuse künnisel oli Smilersist saanud tuntumaid ja mängitumaid eesti levimuusika- gruppe. Ansambli kommertsedu jätkus ka uuel kümnendil: 2001. aastal avaldatud album "Jalgpall on parem kui sex" sai kurikuulsaks, sest albumi 10st laulust 9 avaldati raadiosinglitena. Albumi nimilugu ilmus ka soome- ja ingliskeelsena, sellest on saanud üks eesti jalgpallifännide
"Smilers (album)", millele kaks aastat hiljem järgnes EP "Take Five". EP ilmumise ajaks andis Smilers aastas kuni paarsada kontserti ning nad olid teinud endale nime, mängides Helsingi klubides. Smilersi kommertsedu Eestis algas 1997. aastal ilmunud albumiga "Olen kuul". Album, mis teenis ühest küljest eetriaega raadiotes, pakkus teisalt uusi ideid eestikeelsele pop rockile. 1998. aastal avaldatud album "Mõistus on kadunud" kasvatas Smilersi populaarsust. Albumi olulisim lööklaul oli "Tantsin sinuga taevas", mis on tänapäevani tuntumaid laule bändi repertuaaris. 1999. aastal avaldas kollektiiv kaks albumit, ingliskeelset Soome-perioodi koondava "Smilers 1994-1996" ning uue eestikeelse materjaliga "Suure surmaga läbi elu". Aastatuhandevahetuse künnisel oli Smilersist saanud tuntumaid ja mängitumaid eesti levimuusikagruppe. Smilers andis nii klubikontserte kui osales Eesti linnu läbivatel suvistel kontsert-tuuridel.
aastat hiljem järgnes EP "Take Five". EP ilmumise ajaks andis Smilers aastas kuni paarsada kontserti ning nad olid teinud endale nime, mängides Helsingi klubides. Smilersi kommertsedu Eestis algas 1997. aastal ilmunud albumiga "Olen kuul". Album, mis teenis ühest küljest eetriaega raadiotes, pakkus teisalt uusi ideid eestikeelsele pop rockile. 1998. aastal avaldatud album "Mõistus on kadunud" kasvatas Smilersi populaarsust. Albumi olulisim lööklaul oli "Tantsin sinuga taevas", mis on tänapäevani tuntumaid laule bändi repertuaaris. 1999. aastal avaldas kollektiiv kaks albumit, ingliskeelset Soome-perioodi koondava "Smilers 1994-1996" ning uue eestikeelse materjaliga "Suure surmaga läbi elu". Aastatuhandevahetuse künnisel oli Smilersist saanud tuntumaid ja mängitumaid eesti levimuusikagruppe. Smilers andis nii klubikontserte kui osales Eesti linnu läbivatel suvistel kontsert-tuuridel.
hiljem järgnes EP "Take Five". EP ilmumise ajaks andis Smilers aastas kuni paarsada kontserti ning nad olid teinud endale nime, mängides Helsingi klubides. Smilersi kommertsedu Eestis algas 1997. aastal ilmunud albumiga "Olen kuuk". Album, mis teenis ühest küljest eetriaega raadiotes, pakkus teisalt uusi ideid eestikeelsele pop rockile. 1998. aastal avaldatud album "Mõistus on kadunud" kasvatas Smilersi populaarsust. Albumi olulisim lööklaul oli "Tantsin sinuga taevas", mis on tänapäevani tuntumaid laule bändi repertuaaris. 1999. aastal avaldas kollektiiv kaks albumit, ingliskeelset Soome-perioodi koondava "Smilers 1994-1996" ning uue eestikeelse materjaliga "Suure surmaga läbi elu". Aastatuhandevahetuse künnisel oli Smilersist saanud tuntumaid ja mängitumaid eesti levimuusikagruppe. Smilers andis nii klubikontserte kui osales Eesti linnu läbivatel suvistel kontsert-tuuridel.
LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas
aastani ka mingisugust muud jälge (nt nõuko- gude autorite palad, mälestused) selliste kontaktide kohta. Eesti iseseisvusajast ei ole andmeid ka nimetamisväärse noodi- või heliplaadikaubanduse kohta. Mõningane info võis tänu filmile “Lõbusad semud”, mille muusika oli sisse mängitud Leonid Utjossovi 59 orkestri poolt, siin olemas olla. Sellele võimalusele viitab ka ainsa teadaoleva näitena nõukogude Venemaa autorite loomingust 1935. aasta väljaandes Modern Lööklaul nr 10 ilmunud Isaak Dunajevski tango “Süda” samast filmist, millel džässiga aga midagi ühist pole. Ei ole andmeid, et meie džässorkestrid oleksid enne 1940. aastat oma repertuaari võtnud vene autorite teoseid. Kuigi L. Utjossovi orkestrit peeti üheks 1930. aastate mõjukamaks Venemaal, ei suutnud ta oma tasemelt ületada ameerika ja inglise orkestreid, ning meie muusikud suundusid originaallätete poole. Seega olid sealpoolsed mõjutused äärmiselt ebatõenäolised. 2.4.4. Soome
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
