Anu Viires ja Sigrid Väli Sküüdid 8.-3.saj.e.Kr. elavad iraani keeli vahelisel kõnelevad sküüdid Doni ja Doonau stepi- ja metsastepiala ning Krimmi steppides. Asustasid antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil. Scythia- Sküütia Pärinevad Pärsiast kus nad levisid steppidesse 1. aastatuhande algul e.Kr. Nad jagunevad maaharijaiks - Dnepri jõest läänes ja rändrahvaks-Dneprist idas.(on ka veel kündjad- ja kunglikud sküüdid). Tunnevad rauda, valmistavad sellest tööriistu ja relvi. Kreeklastelt saadi väärismetalli, relvi, keraamikat, kalleid kangaid ja veini, mida joodi lahjendamata Väärismetallist nõusid ja ehteid kaunistati loomamotiividega ja stiliseeritud portreedega Põhilised relvad vibu nooltega, mõõk, kilp ja piik. Elu/pildid amforatel on väga realistlikult tehtud. Põdra kujuline kuldnaast,kilbiehe. 4.saj. Elektronvaas stseenidega sküütide elust .
Toitlustus: Pargi Resto Raplast ja Pulli Pubi. Auhinnad: Mobile, Puraviku seppad. Tänukirjad: maaeluministeerium. Mõtlemisainet Mitu registreeritud kündjat ei jõudnud kohale pingeliste sügistööde tõttu. Esimest korda oli meistrite klassis pöördadra mehi rohkem kui tavaatradel kündjaid. Hobukündjate hinnangul on mõttekas enne järgmisi võistlusi teha hobukündjatele koolituspäev, kus osaleksid nii kündjad kui kohtunikud Rasked ajad ei toonud ka masinademodele piisavalt koostööpartnereid ja kliente Mis saab künnivõistlustest? Et künnivõistlused kestma jääks, peab kündjate arv suurenema. Seni on püütud künnivõistluste kõrvale uusi meelelahutusi tuua, nüüd on aeg kündmine ise vaatemänguliseks muuta. Järgmistel võistlustel vaja suunata tähelepanu rohkem meisterkündjatele. 1
Valgustus ei ole kunsti- ega kirjandusvool, vaid seotud ilmakorra muutusega, samas ka suure kultuurimurrangu periood. ¤ Valgustussajandil loksus paika see, milline on tänapäevane maailm, hilisemaid radikaalseid muutusi pole toimunud. ¤ 18. sajandi loomine algas juba varem, nt 16. ja 17. sajandil oli märgata muutusi: - massid liikusid linnadesse (sisemigratsioon) - hakati tootma masinaid - inimeste kui tööliste funktsioon muutus tarbetuks, otsiti muud tööd - kündjad läksid tootmisvabrikutesse ¤ Valgustussajandi teket ajendas see, et üha enam tekkis uusi ideid igas valdkonnas. ¤ Igapäevailminguteks sai väljarändamine, nt merereisijad sõitsid mööda merd ja avastasid maailma, see tõi eelduse Euroopa majanduskasvuks. Mindi Ameerikasse, loodi valge kultuur, millele järgnesid rassilised kokkupõrked. ¤ 18. sajandil teadvustub vajadus ühiskond ümber korraldada igal rindel: filosoofias, kirjanduses, kunstis jne
See tähendas metallide kasutuselevõttu ja ilmusid esimesed tõelised spetsialistid. Nt sepad(hindas neid ilmselt üle kuna pidas neid lausa müstiliseteks tegelasteks), sai alguse künnipõllundus, arenes oluliselkt transport, kuna veiseid õpiti kasutama veoloomadena. Ratta leiutamine(Mesopotaamia 4000ekr) oli tal silme ees. See kõik tõi kaasa ühiskondlikke muutusi-sepad jäid sugukondlikust organisatsioonist väljaspoole ja hakkasid seda lõhkuma, muutus sooline tööjaotus-mehed kündjad. Lisaväärtus kujunes juba suuremaks, võimalus selle koondamiseks ja samas ka vajadus selle säilitamiseks. Kujunes perekondade eraomand, nii maa kui muud rikkused. Sõjapealiku osatähtsus tõusis, ülejäägi tõttu võimalus neil rikastuda. Ebavõrdsus suurenes. Sõjapealikud võisid omandada positsiooni, mis oli sarnane kuninga omale. See lõi eeldused linna revolutsiooniks. 4 Linna revolutsioon. Võis toimida ka Egiptses, aga silme ees oli tal Mesopotaamia kui ta seda kirjeldas
annaabi.ee 
