· Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub(kask, lepp, haab ning valgepöök) TÄHTSAMAD PUU LIIGID · Mänd Eesti levinuim puuliik · Kuusk küpsepuiduline, sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele) · Kask levinuim lehtpuu, maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks · Tamm Eesti puudest raskeim ja tugevaim. Lülipuiduline. Väga jämedakoeline, dekoratiivne. · Saar lülipuiduline, kõna ja ilusa mustriga. · Sanglepp pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav. · Haab Eesti puuliikidest kergeim. Pehme, poorne ja hästi töödeldav. PUIDU OMADUSED · Värvus enamikel puidu liikidel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Puidu värvus võib aastatega tumeneda. PUIDU FYYSIKALISED OMADUSED Niiskus · Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hüdroskoopseteks niiskustest.
koondab kirjanik oma huvi aga Kriuka Kusta ja Sooja eluteele, mida ,,Maas" kordab Kristjaani ja Anni ,,Kurgsooga" võrreldes traagilisem võitlus popsielu viletsusest pääsemiseks. Maaelu kujutamises on Roht andnud siin oma parima, mida ta hiljem ületas ainult romaanis ,,Elutee". Tuulemäe sarja (eriti ,,Kurgsood") iseloomustab tööpaatos. Seejuures on aga Kusta esialgset edukäiku idealiseeritud, kuigi Rohu suhtumine kodanlikku maareformi on küllaltki kriitiline. Kõna all olevates teostes, eriti romaanis ,,Aeg" ilmneb ka Rohu skeptiline seisukoht kodanliku valitsuse suhtes. Tuulemäe sari on ulatuslikuks pildiks 20-ndate aastate Eesti külast. Loobunud ,,aristrokraatse", kasutu üksinduse jutlustamisest, otsib kirjanik elutõde maatööst ja loodusest. Romaanisarjas leidub kunstiküpsete peatükkide kõrval siiski lamedaid venitatud lehekülgi (seotud peamiselt Dreverki tühiste seiklustega). Roht esineb siin ladusa, rahvaliku jutustajana,
Semantilise dementsuse iseärasusi, kulgu ja kognitiivset profiili Atroofia anterioorses temporaalsagaras, eelkõige vasakus hemisfääris, samas mediaalsed temporaalstruktuurid haiguse alguses säilivad. Teadmised ja arusaamine maailmast kaob järk-järgult. Ajukude hakkab oimusagarates atrofeeruma - Kliiniliselt – anoomia – raskused sõnade leidmisel, sõnatähenuste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõna üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired - Otsmikusagarad: Otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Ühendatud: motoneuronitega, kraniaalnärvidega Erinevate otsmikusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat - Pretsentraalkäär – primaarne motoorse kontrooli ala, mis lihastega tööd teha - Premotoorne koor – algatab liigutusprogrammid, töötlus toimub kui ootame liigutust, õppimine ja imiteerimine –
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
