Hiir on vaikses toas ja kütab ahju, et sooja saada. Ta istub ahju ees ning soojendab ennast. Tal hakkas igav ning tahtis kellegagi juttu vesta. Läks akna juurde vaatama ilma, aknast avanes maaliline talvepilt. Sadas kergelt lund ja kogu maa oli kaetud valge vaibaga ning lausa kutsus õue talvemõnusid nautima. Hall hakkaski ennast välja asutama, aga viimasel silmapilgul koputas keegi uksele- kop-kop-kop. Ta avas ukse, sealt paiskus jäist õhku ja ukse taga seisis hirmust külmunud käbikuningas. Orav küsis hiirelt: "Kas ta võiks tuppa sooja tulla"? Hall vastas: "Muidugi võid sa tuppa sooja tulla". Ilm on muutunud veelgi tuisusemaks. Külma kraade tuleb aina juurde ja metsloomadel läheb üha raskemaks. Korraga kuulevad hall ja käbikuningas koputust uksele. Hiir avab ukse ja näeb ukse taga rebast koos haavikuemandaga, kes sooviksid külma eest peitu pugeda. Loomulikult võtab lahke hiireke mõlemad vastu. Üheskoos mõledakse, mida võiks koos ette võtta
Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts. Mitmekesine ja mahukas looming. Jaan Lattik Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . Kirjeldab kodu soojalt. Peäro August Pitka (Ansomardi) - Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab: Surm suu ääres; Tondi Tõnu; Käbikuningas ja Aavikuemand. Rajanud teed kujutlusvõimele, saavutanud kunstilise sisendusjõu. Richard Rohi ,,Mesilane Maaja" ,,Laanekohus".Looduse ilu, inimlik headus ja ausus Juhan Jaik ,,Kaarnakivi". Suurem osa loomingust seotud fantastilisete, reaalsesse maailma sekkuvate olenditega 10. 1930ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused; kujunes ulatuslik ja sisukas
Kogu ,,Minu kodu" . lood ,,Kodu", ,,Jaani kiri Liisale", ,,Teine ja kolmas armastus", ,,Miinasaare Margus" Kirjeldab kodu soojalt. Ernst Peterson-Särgava ,,Ennemuistsed jutud lastele" ,,Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest" Peäro August Pitka (Ansomardi) Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab ,,Rahva lõbu-lehes" ja ,,Postimehes" vesteid ja jutte ,,Murueide tütar", ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud" jutud: Jalgsemaa päev; Surm suu ääres; Tondi Tõnu;Käbikuningas ja Aavikuemand: Rajanud teed kujutlusvõimele, saavutanud kunstilise sisendusjõu. 20-30ndatel avaldati värsiraamatuid vähe. 2 arvestatavat luulekogu ja 10kond värsslugu. 4 J.Parijõgi 1926 Tsemendivabrik 16 lühijutustust ,,Poismeeste kasarm" ,,viimnepäev" ,,Streik" ,,Meie küla" ,,sadamas" ,,Uued saapad" 1930 Jaksuküla poisid Irma Truupõld 1937 aadi esimene armastus (poistele)
seitse tükki, iga päeva jaoks ühe? Noh, ütle! ORAV. Tsuk-tsuk! TIINA. Maiasmokk! Kõigest ühe iga päev pidid sa sööma, nüüd on ainult koored veel maas! Enam ma sulle ei too. 8 ORAV. Tsuk! Tsuk-tsuk! TIINA. Sa ei ole rahul? Kas siis Margus mulle sinule tuua pähkleid annab? Tema ei teagi, et sina ka jaomees oled! Tea, kas tal enam ongi! Ega mina tema taga-vara-aita ole näinud! Rumal käbikuningas, ühepäevaperemees, mis sa oled! ORAV. Tsuk! Tsuk! Tsuk! MARI (huikamine õige lähedal). Uu-uu! TIINA. Uu-uu! Maril on nüüd muidugi torbik juba marju täis, ja minul vee mitte midagi! (Oravale.) Kui Mari tuleb, saame mõlemad tõrelda; tema on nii usin, nii usin ja vali. (Otsib körtsiku taskust.) Säh, kaks tükki veel, enam mul ei ole! Aga teine kord, siis pead mulle õla peale hüppama ja peo pealt võtma, kuuled? (Mõõdab jalga jala ette tõstes oma varju pikkust