Siiski on erinevalt mõnest muust keelest C# puhul lubatud kirje juurde ka käsklusi lisada. Enamasti kasutatakse neid arvutatavate omaduste - nagu näiteks sünniaja järgi vanuse - leidmiseks. Kirje kasutamise teeb objektist mugavamaks käskude mõningane lühidus. Seal võib rahulikult kirjutada p1.X=17; int a=p1.X; Objektide puhul peetakse sellist otse muutujate poole pöördumist ebaviisakaks. Paremaks lahenduseks soovitatakse p1.paneX(17); int a=p1.KysiX(); On küll vaid paar tähte juures, aga piisavalt selle jaoks, et laisad programmeerijad vahel pigem muudavad objekti muutujad otse ja avalikult kättesaadavaks, kui et andmeid viisakalt meetodite kaudu vahetavad. Et lühidat kirjastiili säilitada ning samas jätta alles meetoditele iseloomulik kontrollitavus ja muudetavus, selleks ongi loodud võimalus objektile luua omadusi, mis näevad välja nagu muutujad, kuid käituvad nagu meetodid.
Siiski on erinevalt mõnest muust keelest C# puhul lubatud kirje juurde ka käsklusi lisada. Enamasti kasutatakse neid arvutatavate omaduste - nagu näiteks sünniaja järgi vanuse - leidmiseks. Kirje kasutamise teeb objektist mugavamaks käskude mõningane lühidus. Seal võib rahulikult kirjutada p1.X=17; int a=p1.X; Objektide puhul peetakse sellist otse muutujate poole pöördumist ebaviisakaks. Paremaks lahenduseks soovitatakse p1.paneX(17); int a=p1.KysiX(); On küll vaid paar tähte juures, aga piisavalt selle jaoks, et laisad programmeerijad vahel pigem muudavad objekti muutujad otse ja avalikult kättesaadavaks, kui et andmeid viisakalt meetodite kaudu vahetavad. Et lühidat kirjastiili säilitada ning samas jätta alles meetoditele iseloomulik kontrollitavus ja muudetavus, selleks ongi loodud võimalus objektile luua omadusi, mis näevad välja nagu muutujad, kuid käituvad nagu meetodid.
Siiski on erinevalt mõnest muust keelest C# puhul lubatud kirje juurde ka käsklusi lisada. Enamasti kasutatakse neid arvutatavate omaduste - nagu näiteks sünniaja järgi vanuse - leidmiseks. Kirje kasutamise teeb objektist mugavamaks käskude mõningane lühidus. Seal võib rahulikult kirjutada p1.X=17; int a=p1.X; Objektide puhul peetakse sellist otse muutujate poole pöördumist ebaviisakaks. Paremaks lahenduseks soovitatakse p1.paneX(17); int a=p1.KysiX(); On küll vaid paar tähte juures, aga piisavalt selle jaoks, et laisad programmeerijad vahel pigem muudavad objekti muutujad otse ja avalikult kättesaadavaks, kui et andmeid viisakalt meetodite kaudu vahetavad. Et lühidat kirjastiili säilitada ning samas jätta alles meetoditele iseloomulik kontrollitavus ja muudetavus, selleks ongi loodud võimalus objektile luua omadusi, mis näevad välja nagu muutujad, kuid käituvad nagu meetodid.