Hermes Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime
habemega koletis, keda nähes kõik jumalad naerma puhkesid. Paan oli ürgne viljakusjumal ning lõbus metsavaim. (Graves, 2010) Pilt 1. Jumal Paan (2015) 4 Hermpahroditos oli imeilus Hermese ja Aphrotite poeg, kellesse armus palavalt allikanümf nimega Salmakis. (Graves, 2010) Pilt 2. Hermaphroditos (2015) 1.3 Hermese sünnilugu Hermes sündis Arkaadis, Kyllene mäel. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis lapse tekkide sisse, kuid Hermes põgenes, kui ema magas. Hermes jooksis Tessaliasse, kus Apollon oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse Pylose lähedal, kattes jäljed kinni. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese lüüra.
Hera oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi õde .Ta kasvas üles hesperiidide maal .Tulevikus sai temast ka Zeusi naine. Nad elasid Olümposel .Hera oli jumalate kuninganna ühtlasi ka kõige vanim Kreeka naisjumalatest . Apollo(Apollon) oli Zeusi ja Leto poeg kes sündis pühal Delose saarel Kreekas. Sealt edasi asus ta elama Olümpose mäele .Temast sai päikese-, ravitsemise-, muusika-, luule- ja filosoofiajumal. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg .Ta sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. Temast sai jumala käskjalg ja ta juhatas surnuid Hadese juurde. Hermes oli kaval ja väga osav eriti varastamises mida ta tegi juba väga väiksena. Nike vanemateks olid Styki jõgi ja titaan Pallas . Ta aitas jumalaid titaanidevastases võitluses .Tänu sellele otsustas Zeus teha temast võidujumalanna. Allikad :1.) Pihilip Wilkinson'i ja Neil Philip'i raamat Mütoloogia.Kirjastuselt Varrak. 2.) Internet
Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas ööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. Hermes ('piirikivide hunnik') oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Hermes sündis koopas Kyllene mäel. Hestia- ta oli Hera õde. Ta oli kodu ja kustumatu kolde jumal ja Kronose tütar. Ares on sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Apollon - oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad.
Muusika- ja valgusejumal, Apollon oli Leto ja Zeusi poeg. Noorelt tappis ta Pythoni, kuid selle eest oli ta aga lambur Pherai kuninga Admetose juures. Apolloni abiga sai Admetos endale oma unelmate naise. Kord pani Eros Apolloni nümf Daphnesse armuma. Ühel päeval pidi Apollon peaaegu Atoolia kuninga tütrega abielluma. Apollonil oli ka kaks poega: metsajumal Paan ning arst Asklepios. Kaupmeeste ja varaste jumal Hermes oli Maia ja Zeusi poeg. Ta sündis Arkaadias, kõrgel Kyllene mäel ühes koopas. Kord varastas ta Apolloni 50 lehma ära. Hermesel oli ka poeg, Daphnis, kes oskas väga ilusat muusikat mängida. Kord metsas jõi Daphnis printsessi antud unustustusevett ning unustas Lykei. Põllundus- ja viljakusjumalanna Demeter oli Rhea ja Zeusi tütar. Tänu temale muutus maa pärast suurt sõda jälle viljakaks. Kord kadus ta tütar ära ja südamevalus läks Demeter Eleusisse. Et Demeter oleks õnnelik ja maa oleks
Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal, kes oli väga populaarne. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Hermes-(Rooma mütoloogias on tema vaste Mecurius) oli Kreeka mütoloogias rändurite , lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Hermes sündis Arkaadias Kyllene mäel Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Et Hermes oskas igast olukorrast väljapääsu leida, oli ta ka kõnekunsti- ja mõtlemisjumal ning seetõttu koolide ja palestrate kaitsja
tuvi, jänes ka luik ja ilusad lilled. · Hermes (Mercurius)-Rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja Etruski mütoloogias Trumps. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Arkaadia lähedal. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja,, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks ('hingede juht'). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. · Artemis (Diana)-Jahijumalanna. Sümboliteks olid vibu ja nool. Loomade
jumalanna,kes rõõvis aru isegi tarkade peast.Kuid tal oli ka teine külg.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana,kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Tema abikaasaks enamikes müütides on Hephaistos,kes oli lombakas ja inetu sepatööjumal. Tema sümboliteks olid mürt,tuvi,varblane ja jänes. Roomas kutsuti teda Veenuseks. Veenuse sünd.(Sandro Botticelli 1485) Hermes Zeusi ja Maia(Atlase tütar)poeg,kes sündis Kyllene mäel Arkaadias.Ta oli meeldiv,nutikas ja kaval jumalate käskjalg,kelle tiivad ehtisid madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi,heeroldisaua ning kelle jalas olid tiivulised sandaalid.Ta oli kaubanduse- ja turujumal,kaupmeeste kaitsja,une- js unenägudejumal,varaste ja petturite jumal,karjajumal,kõnekunsti- ja mõtlemisjumal ning koolide ja palestrate kaitsja.Samuti oli ta ka surnute pidulik teejuht,taevaheerold,kes näitas hingedele teed alla viimsesse koju.
(Mercurius) Hermes (,,piirikivide hunnik") oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf5 Maia poeg.Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius. Hermes sündis koopas Kyllene mäel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka psühhopomp (hingede hauatagune saatja), mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks (,,hingede juht"). Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias.
jalatsitel. iii. Toob kohale Zeusi poolt saadetud unenäod, juhatab surnute hinged alilma iv. Õnnistab karja v. Oskuste jumalana kaitseb ta äri ning kauplemist vi. Tagab reisijate turvalisuse teedel vii. Varaste patroon, kuna varastas jumalate karja b. Sünnilugu. i. Zeusi ja Maia (plejaadi) poeg ii. Sündis Kyllene, Arkaadia mäe koopas iii. Tuli ilmale hommikul, hüppas lõunapaiku mähkmetest, valmistab kilpkonna kilbist lüüra, laulab ja mängib. Õhtul rändab PIEREN?-isse, kus Apollon jumalate karja hoiab. Varastab 50 lammast vms. Kuna läks seetõttu Zeusiga tülli, nõuab viimane karja tagasi. c. Sarnasus Prometheuse ja Hephaistosega 19. Kabeiride müsteerionid. 20. Apollon. a. Kuju ja funktsioonid
annaabi.ee 
