Erinevalt keelest peegeldab kreeka usund oluliselt pealiskihi ja substraadi sulamit.Vastandina veda ja vanairaani jumalate üsnagi hõlpsale võrdlusele on klassikaline kreeka panteon täiesti omalaadne, pigem novaatrolik kui alalhoidlik. Ta oli olemas juba mükeene ajastul. Ainus puuduv suurjumalus on Aphrodite, kes on aga foiniiklaste poolt meritsi Küprose kaudu Kreekasse siirdatud semiidi Astarte, mõnevõrra sulamis Väike-Aasia Kybelega. Ilmselt olid peamised jumalakujud nimeliselt ja toimeliselt paigas teise aastatuhande lõpul, olles seega põhiliselt helladi ajastu paikse ja sisenenud osise segunemise tulemus. Sellest järgust pärineb kreeka usundi dihhotoomia algus ,,olümposliku" ja ,,ktoonilise" kult.tuse vastanuvus, millest esimene taevalik ja valguselembelik, teine aga mullane ja allilmalik. Zeus: sugukonnapealik, patriarhaalne peremees, abielus Heraga, kellega ta suguühe soodustab viljakusemaagi
Viljakusaspekt oli ka väga oluline. Mitte ainult inimlik, vaid ka taimne viljakus ja õied. Antheia- õiene. Õis on ilus ja viljakas ja Aphrodite oli ka õitega ehitud. Tal olid ka pühad aiad. Aphrodite pühad aiad on teada nt Ateenast ja ka Küproselt. Osaliselt on ta ka loomse viljakuse kaitsja. Anchises oli üks karjataja, kes Aphroditega seksib ja sellest on üks hümn, kuidas see kõik toimub. Sellest ühtest sündis Aineias, kes Kybelega seondub. On kaks erinevat sünnivariant. Homerose järgi oli ta Zeusi ja Dione tütar. Dionet austati Dodonas, oli seal Zeusi partner. Seal kuulutasid 3 tuvi, kes tulid Egiptusest. Teine versioon on ikka see Uranuse tütre versioon ,kus ta sündis suguelunditest, mis merre lendasid ja Küprosel tõusis ta merevahust. Seal võtsid kolm graatsiat ta vastu. Seega on ta urania ehk taevalik Aphrodite. Tal on olemas ka seos merega. Mitmel pool oli tal kultusnimi pontia (merene) või euploia (hästi
Esimene taoline kultus tuleb Rooma riiki 204eKr, see on jumalanna Kybele kultus. Roomlased aga hakkavad teda kutsuma Suureks Emaks ehk Magna Materiks. See sai alguse II Puunia sõja ajal, kui Rooma riik pöördus abisaamiseks teatud kolleegiumi poole, mis valdas Sibülli raamatuid (Sibüllid olid iidsed targad naised vmt, ennustajad). Vastus kuidas Puunia sõda võita oli, et tuleb tuua suure jumalanna püha kivi Rooma. See kivi asus Pergamoni riigi territooriumil. Kybelega koos jõudis Rooma ka jumalus Attis, on säilinud legend armastusloost Kybele ja Attise vahel, Attis saab õnnetult surma, Kybele nutab teda taga ning palub et Jupiter ta ellu ärataks, Jupiter seda ei tee, siis Kybelepalub et Attise laip ei kõduneks, pani Attise läbipaistvasse kirstu. Kultus oli selline et naised nutsid Attist taga. Attis oli pärimuse järgi hulluks läinud, end kastreerinud ning verest tühjaks jooksnud.
annaabi.ee 
