Plussiks on seepärast et parteidel on võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem- proportsionaalset valimissüsteemi kasutatakse Eestis nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, naq seadustest tulenevalt on kehtestatud ehk kvoodis. Häälte ylekandmise põhimõte on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti. Seda nim valimiskünniseks. Hübriitsed valimissüsteemid- see ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Igal valijal on kaks häält: ühe annab ta majoritaarsuse põhimõttel ühele neist
Eesti laeval Läänemerel on optimaalse suurusega- enam vähedada ei tohiks. Euroopa kalandusfond toetab ka praegu. 22. Püügikoormus, sisend. Ja väljundnäitajad, nende olemus ja kontrollimine (L6 46.68) Sisendnäitajad: laevade arv. Püüniste arv. Päevade arv mingis piirkonnas, lasevastike peamasina võimsus. Väljund: saak, kvoodid, Et ei püütaks üle kvoodi. Eestile antakse kvoot, ning see jaotatakse kaluritele. Kõik kalurid ei pea kvoodis kinni ja püüavad üle ja lasevad kala merre tagasi. 23. Püügikoormuse reguleerimisel tekkivad probleemid, näited (L6, 73-82;L6) Müüakse kala mustalt. Pannakse rohkem püüniseid. Kümmekond aastat tagasi oli eestil 200 kalalaeva ,nüüd vaid 75 ringis.Koodeksis tuleb kinni pidada. 24. Lubatavate saakide (TAC) meetodi kasutamine kalapüügi 4.2 Püügivõimsuse vähendamine Vähendamise tõhususe püügikoormust.
millele suudetakse tagada ka ühtlane kvaliteet. See on suur eelis lõppturgude hõivamiseks. Ajaloolisest traalpüügi püügiõigusest on tootjaorganisatsioonide valduses 96% kilust, 92% räimest ja 33% tursast. Seega traalpüügi sektori 13 ettevõtet, kes tootjaorganisatsioonidesse ei kuulu, omavad vaid 7% ajaloolisest kilu, räime ja tursa püügiõigusest. 2007. aastast on tootjaorganisatsioonide osakaal nii Eesti kilu ja räime kvoodis kui ka väljapüükides pidevalt suurenenud, jäädes 85-95% vahele. Joonisel 1 on välja toodud Eesti tootjaorganisatsioonide kilu, räime, ja tursa püügid aastatel 2006-2011, kus protsendid näitavad tootjaorganisatsioonide väljapüügi osa kogu Eesti kilu, räime ja tursa püügist. Joonis 1. Eesti Tootjaorganisatsioonide püügid aastatel 2006 2011. 90 000 80 000 85% 85% 90% 70 000 84%
annaabi.ee 
