kord aastas pidasid kõik Latiumi linnad tema auks pühi. Need leidsid aset vanas kuningalinnas Alba Longas Albanuse mäel. Lisanime Dius Fidius all austati Jupiteri tõotusejumalana. See,kes annab tõotuse, teeb seda jumala nimel. Kui tõotus antakse majas, toimub tseremoonia compluvium'i (katuse suitsuava) all, nii saab Jupiter ülalt taevast vaadata, valevanduja kohe paljastada ning teda välgulöögiga rabada. Seepärast oli ka Dius Fidiuse Kvirinaali künkal asuvas templis osa katusest eemaldatud. Ent kõikidest Jupiteri templitest oli tähtsaim siiski Kapitooliumil asuv pühamu, mis oli pühendatud J.Optimus Maximusele, Junole ja Minervale. Tempel oli etruski stiilis, tõstetud kõrgele poodiumile. Jupiteri kuju asus keskmises cella's ja kahe jumalanna kujud kahes äärmises. Oluline on, et Jupiter domineerib, ta on suverään, Maximus, kaks naist on mõnes mõttes ta külalised.
koguti erilistesse kaksikkoonilistesse nõudesse ja maeti nn sahthaudadesse. Villanoova kultuur eksisteeris umbes ajavahemikus 900-700 aastat eKr. Võib-olla, villanova kultuuri esindajad, kes tulid põhjast, Alpide eest, olid viimaseks itaalikute laineks. Vanimad ajalooandmed on Itaalias Latiumi maakonnas asunud Rooma linna kohta. Arheoloogilistest kaevamistest on selgunud, et vanimad latiinide ja sabiinide asulad paiknesid X. ja IX. sajandil eKr Palatinuse ja Kvirinaali künkal, hiljem tekkisid nende asulad Esquilinuse ja Viminalise künkale. Pärimuse järgi rajas linna 753 Romulus. Esquilinuse ja Palatinuse külad oletatavasti ühinesid. Hiljem, VII sajandil, etruskide mõjul liitusid nendega ka teiste küngaste kogukonnad, keisriajal tekkis 7 künka linn (Septimontium): Capitolium,Aventinus,Palatinus, Quirinalis, Viminalis, Esquilinus ja Caelius. Latiinide ja sabiinide külad moodustasid Rooma tuumiku, mille
basiilikad (kohtuhooned ja administratiivhooned). Rooma linnapildis muutub nüüd see, et kui kuni selle ajani olid seal valdavalt ühekordsed elamud siis nüüd hakati ehitama mitmekordseid ehitisi. Alates 3saj eKr asenduvad puitehitised kivist ehitistega. Kui Kreekas ehitati maju valdavalt sideaineteta siis nüüd hakatakse kasutama lubjamörti. Rooma linnas on nüüd erinevad territooriumid aristokraatidele, nad on kogunenud küngastele kus on vanemad ehitised juba olnud: nt Kvirinaali ja Palatinuse künkad. Palatinuse künkast saab keisririigi ajajärgul koht kuhu lihtinimesi ei lastud. Rooma linn on palju põlenud ja teda korduvalt maatasa tehtud, seetõttu on seal asuvatest templitest vähe säilinud. Itaalias on väiksemad linnad seetõttu üldiselt palju paremini säilinud kui Rooma. Linn oli liigendatud nõnda, et suure osa linnast moodustasid üürikvartalid, suur osalinnaelanikes kuulus plebeide hulka ja elaski