Rooma linn keisrigiigi ajal Rooma linna legend Alba- Longa Kaksikud – Romulus ja Remus Veevool kandis kaksikud kaldale Kuninga karjus võttis kaksikud oma hoole alla Kättemaks Amuliusele Uue linna rajamine ja tüli Romulus – Rooma 753 e.m.a Rooma linna tegelik teke ja asetsemine Latiumi maakond Riiklike moodustiste keskused Latiini ehk ladina keel Linn oli asetatud väga soodsalt 7 küngast : Kapitoolium, Palantinus, Kvirinaal, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. Viljakas Latiumi org Rooma seisuslik ühiskond Senaatoriseisus Ratsanikuseisus Lihtrahvas Orjad Orjus Rooma linna ehitised Foorum Kindlus Ostia sadam Rikastel uhked majad Vaestel üürimajad Termid Puhkeruumid, spordisaalid, raamatukogud Teatrid Hipodroomid Ostia sadam Termid Kapitoolium Foorum Tüüpiline tänavapilt Roomas Vaatemängud Gladiaatorite võitlused
kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus.Kapitoolium asub Tiberi vasakul kaldal Tiberi saare kõrval. Ta küündib merepinnast 42 m kõrgusele. Kapitoolium koosnes kahest kõrgendikust: päris Kapitooliumist ja linnusest. Linnuse laskis ehitada Tarquinius Priscus. Kapitoolium asub Rooma keskmest, esimesena asustatud künkast Palatiunusest, kus asusid keisrilossid, loodes. Rooma küngastest jäid suhteliselt lähedale, kirdesse veel Kvirinaal ja Viminalis. Kapitoolium Kadi- Kristel Muru 10 klass
docstxt/.txt
indoeuroopa hõimude poolt, neid hõime nimetatakse itaalikuteks ja neist olulisemad on 2: latiinid ja sabiinid. Kuna tiberi jõe äärne ala oli soine, siis asulad tekkisid _____. Tähtsaim neist ca 30 asulast kandis nime Albalonga. Muistne Rooma asus ca 25km tiberi jõe kaldast, seal alal leidus ka soola. Rooma linn tekkis kui 8saj ühinesid latiinide ja sabiinide asulad, muistne rooma tekkis 7le künkale. Neis küngastest vanimad asustatud kohad olid: Palatinus, Kvirinaal ja Kapitoolium. Vanimad asustuse jäljed pärinevad Palatinusel, seal olid latiinid, järgmine oli Kvirinaal, seda asustasid sabiinid. Vanimad Rooma linna leiud on matused, leitud on nii laiba kui põletusmatuseid. Roomlased tegelesid põlluharimisega, kasvatasin nisu, viinamarju ning pidasid koduloomi, hiljem ka hobuseid. Rooma linna rajamise lugu on tugevate legendaarsete mõjudega. Populaarseim dateering on 753eKr, see daatum pärineb ajaloolaselt Varrolt.
ROOMA LINNRIIK ehitati Tiberi jõe kallastele, mis voolas läbi õrnalt lainetava maastiku, ning paistis silma seitsme esileulatuva mäe tõttu (mõiste: Septimontium). Pärimuse järgi anti Rooma lõunaosas aasuv Aventinuse küngas 456. e.Kr plebeidele asustamiseks. Sealtpeale hõlmas arvatavasti juba kuningas Servius Tulliuse ajal linnamüüriga ümbritsetud Rooma seitset küngast: peale Aventinuse Palatinus koos vanima asula Roma quadrata'ga, Palatinusest loodes Kapitoolium, põhjas Kvirinaal, sellest lõunas Viminalis, idas Esquilinus ning kagus Caelius. Madalad alad, kus olid kõige viljakamad mullad, olid alad, mis arenesid kõige varem. Aja jooksul leidis farmindus aset ka seitsme mäe taga ja linn kuivatas ning täitis soise madala ala. Kliima oli talvel suhteliselt pehme, suvel oli kuum. Roomas leidus palju ehitusmaterjali - marmorit, kivi, savi, terrakotat, telliseid ja puitu. Ning roomlased hakkasid esimesena valmistama betooni.
annaabi.ee 
