dünaamikamärke ( nt. Tsaikovski ppppp) Heliloojad otsisid erilisi orkestrivärve ja uusi tämbreid. Selleks kasutati suuri koosseise ja lisatimitmeid uusi pille nt Berlioz tõi orkestrisse saksofoni, Mahler tuuba, lisandusid ka piccolo-flööt, kontra-fagott, inglissarv. Kuna 19. sajandil täienesid ja arenesid paljud puhkpillid, eriti aga vaskpuhkpillid, hakati neid senisest rohkem kasutama. Eriti armastasid neid Wagner ja Berlioz. ( Varem sai vaskpuhkpillidel mängida vaid akorde, kvinte ja oktaveid). Muutused 19. sajandi muusikaelus Kuna Prantsuse revolutsiooni käigus kadus aadelkond, kes varem kunsti tellis ja kunstnikke toetas, said heliloojatest vabakutselised muusikud, kes pidid end ise ära elatama. Selle tarbeks asutati mitmeid koori- ja orkestriühinguid ning korraldati rohkesti avalikke kontserte, mille piletitulu ja annetused läksid muusikutele. Kui varem said aadlike lapsedmuuskahariduse eraõpetaja käest siis nüüd asutati avalikud muusikakoolid.
ja madal- teine aga rahulik ja leebe. Heledamal häälel on kõrge register ja kaunis meeleolu, süngemal aga madalad noodid ja rohkesti kiireid heliredeli käike alumises registris, vahepeal lööb tugevaid akordilisi hoope, mis kõlavad nagu plärtsatused. Lõppes suure valju akordiga. IV osa- aeglane, voolav, hingestatud, esineb sekundeid. Meeleolu muutub salapäraseks, noodid on staccatos, esineb kvinte. Kõrges registris on fortissimos noodid. Üldjoones kaunis. Kontsert oli südamlik ja armas. Meenutas mulle oma esinemisi klaveriga selles saalis ja sellepärast oli hetki, kus tundsin suurt nostalgiat. Veel oli positiivne, et see oli paraja pikkusega ja ei veninud liialt, mul ei jõudnud igav hakatagi. Õpilased olid virtuoossed ja andekad, näha oli, et nad pingutavad ja naudivad, mida nad loovad. Peale külastust oli mõnus meeleolu ja midagi ei jäänud häirima. Tasub teinekordki minna
tööd" ja ehitanud ka oreleid (positiive). Vanaisa rääkinud, et sugulaste seas olla olnud neid, kes teinud oreleid. Ka Mart Saares hõõgus juba varakult eriline kiresäde 4 muusika vastu. Ta jutustas ise: "Vaevalt viieaastaselt olin pulmas. Mind pandi magama. Kuulasin siiski harmooniat. Septakordid köitsid mind kangesti. On jäänud meelde. Simlimängijad tõmbasid kvinte." M. Saar, kes jutustamise ajal lamas haiguse tõttu voodis, tuli voodist välja, läks klaveri juurde ja mängis selle, mis talle oli kõrvu jäänud ette. 5 KOOLITEEKOND Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu
orelikauplus, kus peretuba mahutab kõige nelja seina ääres muudkui oreleid ja oreleid. Ja ometi on too kummaline mees lihtne maamees, kes pole mingit haridust saanud ja võib öelda, et ta pole isegi kodukülast palju kaugemal käinud." Ka Mart Saares hõõgus juba varakult eriline kiresäde muusika vastu. Ta jutustas ise: "Vaevalt viieaastaselt olin pulmas. Mind pandi magama. Kuulasin siiski harmooniat. Septakordid köitsid mind kangesti. On jäänud meelde. Simlimängijad tõmbasid kvinte." M. Saar, kes jutustamise ajal lamas haiguse tõttu voodis, tuli voodist välja, läks klaveri juurde ja mängis selle, mis talle oli kõrvu jäänud ette. Umbes samas eas, nagu helilooja edasi jutustas, käis ta kord isaga onu juures külas. Seal oli vanaisa poolt tehtud orel. "Isa mängis siis seal. Ta improviseeris. See jättis unustamatu mulje. Nädalate viisi vaevas, ei saanud lihtsalt rahu ei öösiti ega päevade viisi. See oli unustamata. Nii haarav
annaabi.ee 
