SSINIK leidub looduses lihtainena: teemant, grafiit. leidub looduses henditena: ssihappegaas, kivissi, nafta. ALLOTROOPIA nhtus, kus ks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. TEEMANT kige kvem looduslik mineraal, krge sulamistemperatuuriga (3500 kraadi), vrvuseta kristallivres on ssiniku aatomid vrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. sellega on seletatav teemanti suur kvadus. BRILJANT korraprase kujuga lihvitud teemant ssiniku aatomid paiknevad kuursnurga tippudes. AKTIIVSSI saadakse, kui puidusest juhitakse lbi veeauru. see suurendab se poorsust ja vimet siduda mitmeid hendeid. TAHM kige puhtam ssinik, koosneb vikestest grafiidi kristallidest
omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas mratatakse kindlaks puidu fsikalised omadusedmratakse kindlaks philiselt mtmise, vaatluse ja kaalumise teel. 11)mis omab suurt thtsust puidu tekstuuri esile toomisel? likesuund. 12)osadel p. liikidel on vga spets lhn, mis on tingitud puidus leiduvatest eeterlikest lidest, vaikudest, parkainetest. Kumb puit sisaldab neid aineid rohkem kas lli- vi maltspuit? Llipuit, kuna ta on kvem ja tumedam, lhnab seetttu tugevamalt. 13)Mida mrgitakse thega "W"? Niiskust. 14)Joonista mis pidi puit kmmeldub? 15)mida nim. a) pehkoks b) umboks c) tubaksoks d) mdakoks ? a) oks mille pehme mdaniks hlban "kuni" 1/3 oksa likepinnast. b) marpuidu oks mille on sulgunud tvepuitu ega ulata kljele kuid on avastatav umbekasvamise tunnuste jrgi. c) oks mille puit on tielikult mdanenud roostepruuni vi valkjashalli pehmeks pudedaks massiks.
Jaanile oli ta kindlasti vga hea sber, sest nad said kigest rkida. Kojanaine Vga lahke ja sbralik Jaani vastu. Hoolis poisist vga. Tkas ja suhteliselt vana oli ta ka. Poenaine Ta oli sbralik, kuid Jaanile ei meeldinud see, et ta tahtis, et Jaan hooldekodusse lheks. Vino Jaani voodinaaber lastekodus. Jaan ja tema said vga hsti lbi, kuid Jaan teda enda sbraks siiski ei pidanud. Vino oli vaikne ja vga sbralik poiss. Krhva el riiukukk, kes mtles et tema on lastekodus kige kvem mees, kuid Jaan seisis talle edukalt vastu. Tank Krhva kaaslane ja samamoodi el, koos nad norisid igasuguste poiste kallal. Kita Lastekodupoiss, kes kitus kikide peale ning keegi peale Jaani ja Vino ei sallinud teda just eriti palju. Hire Poiss lastekodus, kes hakkas alati kva hlega nutma (hiret tegema), kui keegi teda kiusas. Kodja Jaanist ja Kodjast said vga head sbrad, kuigi alguses nad oli kakelnud. Hoolis oma perekonnast ja est vga palju. Kisid koos Jaaniga lehti mmas.
Kõik peale raua ja selle sulamite on värvilised metallid. Eririti head elekri ja soojus juhid on Ag, Cu, Al, Au, Fe Antiminon ja mangaan on kõige hapramad metallid, Teemand on väga hea soojus juht. Li, Na, K on veest kergemad metallid, ning kõige kergemad metallid seetõttu. Elavhõbe on kõige raksem metall, ning samas ka kõige madalama sulamsis temperatuuriga metall. Wolfram on kõige kõrgema sulamis temperatuuriga metall Kõige kvem metall on kroom. Kõige õrnemad on leelis metallid. Pehmemetallid on Sn, Pb Raud, koobalt ja nikkel on kõige magnetiseeruvamad metallid 2.Metallide keemised omadused: (pingerida 668, 314lk) Plaatina ja kuld on ainsad metallid, mis ei kattu õus kelmega Kui oksiidi ruumala on suurem kui metalli morlaar ruumala siis tekib metallile katkematu kelme, ning see tekib Al, Zn, Ni, Cr jt Metallid vees lahustuvuse jätgi on vees lahustuvad ja mitte lahustuvad
Alusmetalli oksüdeerumine kutsub esile sekundaarsete struktuuride tekke, mis mnel juhul vähendavad kulumist, teisel juhul aga suurendavad seda. Alusmetalli 58 vastupanu sööbimise ja oksüdeerimisele, aga ka oksiidikilede omaduste järgi jaotatakse PAFM nelja gruppi: I gruppi kuuluvad Fe, terased, Cu, pronksid, Al, millel on tugev kalduvus sööbimisele. Nad vivad töötada hrdumisele kui nende pinnal tekib oksiidikile, mis on kvem, kui phimetall ja tugevalt viimasega seotud. II gruppi kuuluvad Sn, babiit, Pb, tinapronks, millel pole kalduvust sööbimisele ja moodustuvad oksiidikiled on kulumiskindlad. III gruppi kuuluvad metallid Mn, Co, Cd, Zn, mis on suhteliselt sööbimiskindlad, intensiivselt oksüdeeruvad hrdumisel ja moodustuvad oksiidikihid on haprad ja kergesti purunevad. IV gruppi kuuluvad metallid vismut ja Ni, millel on kalduvus sööbida, moodustavad