kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel struktuuriks. Valgu molekuli edasisel kokkukeerdumisel tekib kolmandatjäru struktuur e tertsiaalstruktuur (kera sarnane kuju, nimetatakse gloobuliks) Mitte kõik valgud pole gloobulaarsed: mõned võivad jääda väljavenitatult niitjateks ehk fibrillaarseteks. Kahe või enama polüpeptiidi ühinemisel moodustub liitvalk, mida nimetatakse neljandat järku struktuuriks ehk kvaternaarstruktuuriks. (hemoglobiin) Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keem sid katkevad ning valk kaotab oma kõrgemat järku struktuurid, seda nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks temperatuurile võivad valke denatureerida ka mehhaanilised tegurid, happed, raskmetalliühendid, ioniseeriv ja UV kiirgus. Aminohappejääkidevahelised peptiidsidemed denaturatsiooni käigus ei katke. Denatureeriva mõju lakkamisel võivad valgud taastada sekundaar ja tertsiaalstruktuuri,
heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel -struktuuriks. Valgu molekuli edasisel kokkukeerdumisel tekib kolmandat järku struktuur e tertsiaalstruktuur (kera sarnane kuju, nimetatakse gloobuliks) Mitte kõik valgud pole globulaarsed: mõned võivad jääda väljavenitatult niitjateks ehk fibrillaarseteks. Kahe või enama polüpeptiidi ühinemisel moodustub liitvalk, mida nimetatakse neljandat järku struktuuriks ehk kvaternaarstruktuuriks. (hemoglobiin). Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keem sid katkevad ning valk kaotab oma kõrgemat järku struktuurid, seda nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks temperatuurile võivad valke denatureerida ka mehhaanilised tegurid, happed, raskmetalliühendid, ioniseeriv ja UV kiirgus. Aminohappejääkidevahelised peptiidsidemed denaturatsiooni käigus ei katke. Denatureeriva mõju lakkamisel võivad valgud taastada sekundaar ja tertsiaalstruktuuri, seda
d) millises taime arenguetapis on vaadeldaval tsüklil oluline roll Seemne idanemise ajal, kui fotosüntees pole veel piisav. TRIKARBOKSÜÜLHAPETE TSÜKKEL (TCA e. TKT) TCA SEOSED TEISTE AINEVAHETUSRADADEGA 1. Andke seletus järgmistele mõistetele: a. multiensüümkompleks- funktsionaalne kompleks, mis tekib valkude(ensüümide) omavahelise seondumise tulemusena, nim. ka valgu kvaternaarstruktuuriks b. mitokondri maatriks aeroobsetes rakkudes jätkub metabolism mitokondri maatriksis, kus toimub püruvaadi dekarboksüülimine, ühenduslüli glükolüüsi ja Krebsi tsükli vahel. c. anaplerootne reaktsioon ensüümkatalüüsitud reaktsioon, mis võib täiendada trikarboksüülhapete tsükli intermediaatide varu. d. glüoksülaadi tsükkel ehk Krebs-Kornbergi tsükkel TCA tsükli variant, mis võimaldab atsetaadist sünteesida 4C-dikarboksüülhappeid ja suhkruid
Kvaternaarsest struktuuri tasandist on võimalik rääkida valkude puhul, mille molekul koosneb rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Viimaste arv võib olla küllaltki suur, küündides 12-ne ja enamanigi, neid nimetatakse subühikuteks. Niisuguseid valkusid aga, mis koosnevad subühikuteks nimetatakse oligomeerseteks valkudeks. Subühikud, millest oligomeerne valk koosneb, võivad olla ühesuguse, aga ka erineva primaarstruktuuriga. Igal subühikul on ka oma sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. Kvaternaarstruktuuriks nimetatakse oligomeerse valgu subühikute omavahelise kombineerumise viisi. Kvaternaarstruktuur tekib ja püsib samade jõudude toimel, mida on kirjeldatud tertsiaarstruktuuri puhul eespool. 16 Maris Kallus KKS 2010 Tüüpiliseks näiteks kvaternaarstruktuuriga valkudest on hemoglobiin, mis koosneb kokku
annaabi.ee 
