Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel Igapäevaelus kasutatav nimetus-Lõngaõli või akuhape NaCl-sool Naatriumkloriid Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoolana, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena
Ränidioksiid (SiO2) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist. Keemilised omadused Ränidioksiid on happeline oksiid. Seetõttu lahustub ta (aeglaselt) leeliste vesilahustes, kuid hapete (välja arvatud vesinikfluoriid) suhtes on ta vastupidav. Füüsikalised omadused Normaaltingimustel sulab ränidioksiid temperatuuril 1710 °C ja keeb temperatuuril 2230 °C. Levik ja geoloogia Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineraal kvartsina. Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), peitkristalsete agregaatidena (kaltsedon) või hüdraatunud amorfse massina (opaal), samuti ka klaasina. Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Et räni ja hapnik on maakoore peamised koostisosad, koosnebki maakoor valdavalt silikaatseist mineraalidest
1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 3. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p63s23p2. · Väga väheaktiivne mitemetall. On ka poolmetallidele iseloomulige omadusi (väga oluline pooljuht elektroonikas). · Moodustab väga palju polümeraalseid ühendeid. · Väga oluline osa eluta looduses (SiO2 põhiline liiva koostisosa). 2. Ühendid · Ränidioksiid (SiO2) polümeerne struktuur. Liiva peamine koostisosa. Looduses esineb ta kvartsina (mäekristall), mis on poolvääriskivi. Happeline oksiid. Veega ei reageeri. · Ränihape (H2SiO3) hästi nõrk hape. Seismisel tekib silikageel. · Silikaadid on ränihappe soolad. Vees väga vähe lahustuvad. · Klaas silikaatse koostisega tehismaterjal. Saadakse enamasti sooda, lubjakivi ja SiO2 (klaasiliiv) kokkosulatamisel. Omaduste parandamiseks võidakse lisada ka veel teisi elemente. Klaas on keemiliselt väga vastupidav.
Lämmastikoksiid reageerib kiirelt veel hapnikuga ja moodustab lämmastikdioksiidi. NO + O2 --> NO2 Ammoniaagisaaste vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Ammoniaagi peamised allikad on loomasõnnik ja kunstväetised, kust NH3 kergesti lendub. Ta lendub ka loodusliku mulla orgaanilise aine lagunemisel. Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineraal kvartsina. samuti ka klaasina. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks ränivetikad. Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape, mis eraldab happejäägina liitaniooni SO42
Hapnikuga reageerimisel tekib ränidioksiid. SiO2: mittemolekulaarne aine, kristallvõres on räni ja hapniku aatomid vaheldumisi, keemiliselt püsiv, hapniku ja räni vahel kovalentsed sidemed, veega ei reageeri kuigi on happeline oksiid, reageerib kuuma kontsentreeritud leelisega, tekib silikaat ja vesi. Ränihapet saadakse kaudselt, leelismetallide silikaatide reageerimisel tugeva happega. Silikaadid lahustuvad vees vähe, ainult leelismetallide omad hästi. Looduses on ränidioksiidi kvartsina. Suured kvartsikristallid on mäekristallid, värvilised on nt ametüst. Kristalne kvarts on kõrge sulamistemp. Ränidioksiidi on veel looduses ränikivina. Paljud looduslikud silikaadid sisaldavad peale räni ka alumiiniumi, sellest tuleb nimetus alumosilikaadid. Põldpagu, kaoliniit, asbest, vilgukivi, talk. Klaas on hästi töödeldav, läbipaistev, keemiliselt vastupidav. Saadakse Na2CO3, CaCO3, SiO2 kokkukuumutamisel. Tsement, keraamikatooted.
Täpsem ränidioksiidi valem oleks (SiO2)n, milles n on väga suur arv. (14) Ränidioksiid on keemiliselt väga püsiv aine. Tema kristallis on aatomite vahel väga tugevad kovalentsed sidemed, mis vee toimel ei lagune. Seetõttu SiO 2 veega praktilselt ei reageeri, kuigi ta kuulub happeliste oksiidide hulka. Hapetega ränidioksiid üldiselt ei reageeri (erandiks on väga agressivne vesinikfluoriidhape). Looduses esineb seda põhilselt kvartsina, kuid leidub veel ka ränikivina. (14) 5.3 Ränihape - H2SiO3 Ränihape on väga nõrk hape ja vees praktiliselt ei lahustu. Kuna ränidioksiid veega ei reageeri, saadakse ränihapet kaudselt leelismetallide silikaatide reageerimisel tugeva happega. Tekkiv ränihape eraldub lahusest valge sültja sademena või jääb kolloidsel kujul lahusesse. (5,15) Na2SiO3 + 2HCl H2SiO3 + 2NaCl 5.4 Silikaadid 5.4.1 Põldpagu K2O Üks levinumaid looduslikke silikaate
koostisesse. Elementide levikult maakoores on ta teisel kohal peale hapniku. 2) Räni leidub teemandile sarnases kristallikujus, see on tumehalli värvusega ja kõva kuid habras aine. 3) Räni on pooljuht, toatemperatuuril väga passiivne nagu süsinikki, kõrgemal temperatuuril reageerib hapniku, halogeenide jt lihtainetega. 4) Looduses on ränidioksiid SiO2 tuntud kvartsina, mille väiksed osakesed moodustavad liiva. Seda sisaldavad ka paljud kivimid. Läbipaistvad suured kvartsikristallid on mäekristallid, mis on tuntud poolvääriskividena. Kvarts on väga kõva kuid habras materjal. 5) Klaasi tooraineteks on kvartsliiv, naatriumkarbonaat e. sooda ja kaltsiumkarbonaat e. lubjakivi. Tsementi tehakse aga veest, lubjakivist ja savist. 1) Selgitada mõisteid:
Kõrgemal temperatuuril põleb räni ränidioksiidiks: Si+O2=SiO2 Süsinikuga moodustab räni ränikarbiidi (SiC), mida nimetatakse karborundiks. Viimast toodetakse liiva ja söe segust elektriahjus: SiO2+3C=SiC+2CO Karborundi suure kõvaduse tõttu kasutatakse teda lihvimisketaste ja luiskude valmistamiseks. Väga kõrgel temperatuuril ühineb räni vesinikuga,moodustades silaane ehk ränivesinikke: Si+2H2=SiH4 3. Ränidioksiid--SiO2. SiO2 leidub looduses peamiselt kvartsina, mis on paljude kivimite, näiteks graniidi koostisosaks. Ka liiv koosneb peenikestest kvartsiterakestest. Puhast liiva rakendatakse koos sooda ja lubjaga klaasi tootmiseks. Kui sulatada elektriahjudes ainult raskesti sulavat ränidioksiidi, siis saadakse nn.kvartsklaas. Kvartsklaasil on väga väike soojuspaisumistegur, seepärast võib kuumi kvartsnõusid panna külma vette, ilma et nad puruneksid. Kvartsklaas laseb läbi ultraviolettkiiri.
annaabi.ee 
