Franz Joseph Haydn Haydn sündis aastal 1732 Alam-Austrias Rohrau külas. Tema isa oli tõllasepp ning armastas muusikat. Haydnil oli hea lauluhääl ning ta pandi õppima Viini Stephani toomkiriku kooripoisina. Selle aja kohta on ta ise öelnud, et õppis heade õpetajate juures, kuid sai rohkem kasu muusika kuulamisest. Toomkoolis oli ta ligi 10 aastat ning viimaks lahkus sealt häälemurde tõttu. Vanemate soov oli, et temast saaks vaimulik kuid see oli talle vastumeelt. Tänu vanemate soovi eiramisele kadus ka nende tugi. Järgneva 10 aasta loomingust on säilinud vähe. Ta suutis ennast ära elatada toapoisi, muusikatunde andes ning klaverisaatjana olles. 1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Viini külje all. See oli üks rikkamaid õukondi, seal tegutses väga hea kapell ja suviti ka ooperitrupp. Seal sai ta segamatult eksperimenteerida ja üldse olid seal tema jaoks ideaalsed tingimused. Tema kohustuseks seal oli muusi...
Kammermuusika žanritest oli Haydni loomigus tähtsaim keelpillikvartett: muutused, mis ilmnevad tema enam kui 70 keelpillikvartetis, on sarnased samas ajajärgul toimunud muutustega sümfooniažanris. Meelelahutuslikust, serenaadilaadsest teosest, milles muusikaliselt domineeris esimese viiuli meloodia ning kus teine viiul ja eriti viola mängisid vähetähtsaid täitehääli, sai 1770. aasta paiku tõsine ja mitmekihiliselt läbi komponeeritud kammermuusikateos. Kvartettides eksperimenteeris Haydn kõige julgemalt ning leidis seal väljenduse ja vormi uusi võtteid, mis hiljem kandusid ka sümfooniatesse. Vokaalmuusika Kuigi instrumentaalteoste suure hulga põhjal võib Haydnit pidada peamiselt instrumentaalmuusika loojaks, pole vokaalmuusika tema loomingus sugugi vähetähtis. Haydn on 24 ooperi, suure hulga vokaalse kirikumuusika ja ka mitme oratooriumi autor. Enamik tema oopereid valmis Esterháza
"Aastaajad." Alates 1803.aastast ei kirjutanud ta enam midagi, siiski elas avalikkuse suure tähelepanu all. Sajandivahetusel alustati Haydni kogutud teoste väljaandmist. Haydn Suri 31.mail 1809. Praegu on haydn tuntud kui geniaalne klassitsimiajastu helilooja, ühena Viini klassikutest. Tema loodud on 24 ooperit, 104 sümfooniat hulgaliselt instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Oma loomiguga mõjutas ta eelkõige Beethovenit, kellest sai tema ideede edasiarendaja sümfooniates, kvartettides ja vokaalsümfoonilistes teostes. 19)WOLFGANG AMADEUS MOZART(1756 - 1791) Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat
annaabi.ee 
