Kuivendusnormi (z) all mõistetakse põhjavee sügavust maapinnast kraavidevahelise ala keskkohas. Kuivenduskraavide vahekaugus. Kuivenduskraavide vahekaugused sõltuvad kasvukohatüübist ja mullastikuoludest. Kuivenduskraavide vahekaugus võetakse selline, mis tagab esmajoones pinnavee kiire äravoolu. Seda ülesannet täidab hästi kraavkuivendus. Edasi alandatakse põhjaveetaset juba kuivendusvõrgu ja metsa transpiratsiooni koosmõjul. Esmalt paigutatakse kraavid kvartalisihtide äärde ning seejärel projekteeritakse kvartalisisesed kraavid. Kvartali mõõtmetest tingituna kujuneb kraavide vahekaugus, Kraavide vahekaugust võib kirjeldada kahel viisil: 1. geomeetriline, s.o. kraavidele risti võetud vahekaugus 2. efektiivne - kraavide vahekaugus kalde suunas Meie käsitleme kraavide vahekaugust esimese tähenduses. Kuivendamise tulemusi arvestades võib kraavide vahekaugust käsitleda kahest seisukohast: 1
alasid saab rakendada põtrade söödapõlluna, kui pajusid igal aastal tagasi niita. Kui sinna lähedusse rajada ka soolak, saab põdra metsakultuuridest eemale meelitada. Suurte raiemahtude ning metsamaa taasmetsastamata jätmise tõttu kasvab ka raielankidel põdrale toiduks piisavalt lehtpuuvõsa. Talvel võib ka spetsiaalselt ulukite jaoks puid langetada. Näiteks ühe põdra kohta 3-4 mändi või haaba. Need soovitatakse langetada kuuajalise intervalliga loomade liikumisteede või kvartalisihtide lähedusse, paikadesse, mis jäävad metsakultuuridest piisavalt kaugele. Need puud on peale põdra toidupooliseks ka hirvele. Loomade koondumist ja peatumist kraavidega külgnevates noorendikes ja keskealistes kuusikutes, kus võidakse kahju teha, saaks metsaomanik vähendada sellega, et tagab ulukitele metsasihtidel ja kraavidel piisava liikumisvõimaluse, rajades näiteks kraavidele väljapääse. Erinevaid võimalusi omavahel kombineerides ja targalt rakendades on võimalik
puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie); 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). (8) Valikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel kaitsealuste liikide kasvu ja elutingimuste parandamiseks vastavalt looduskaitseseaduse §le 54. (9) Kvartalisihtide sisseraiumisel peab minimaalseks kvartali suuruseks jääma kümme hektarit. § 29. Lageraie (1) Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: 1) seemnepuudeks jäetavad 2070 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv; 2) säilikpuud;
vastavalt siis ida- lääne suunaline. Kvartali suurus oleneb metsade majandamise intensiivsusest, mida intensiivsem on metsamajandus, seda väiksemad on kvartalid. Eestis on kvartalite suurus 15.....50 hektarit. Enamasti on tegemist metsakvartalitega mõõtudes 600 x 600 m, ehk pindalaga 36 ha. Vahel on kvartali pikema külje pikkus 600 m ja lühema külje pikkus 300 m, ehk pindalaks on seega 18 ha (näiteks Järvseljal). Suuremad kvartalid on soo ja rabaaladel. Kvartalisihtide lõikumiskohtadesse püstitatakse puidust kvartalipostid, millistele tahutakse peale niimitu palet, kui mitu kvartalit selles punktis lõikub. Pale kvartali numbriga suunatakse diagonaalselt kvartali sisse. Kvartalite numeratsioon algab metsamassiivi loodenurgast ja lõpeb kagunurgas, kvartalid nummerdatakse vasakult paremale. Kolhoosi ja sovhoosimetsades löödi puittahvlid kvartali numbritega puudele kvartalisihi nurkades, neid on veel siin- seal säilinud. 12.2
annaabi.ee 
