erineva detailsuse astmega aruandeid erineva intervalli tagant. Kõige tüüpilisemad tegevusaruanded on kuuaruanded ja kvartaalsed aruanded. Kvartaalsed aruanded on põhjalikud. Nad sisaldavad nii möödunud perioodi tegevuste-tulemuste kirjeldust, kui ka järgmise perioodi planeeringut. Kvartaliaruandele lisatakse aruandlusperioodi jooksul valminud olulised dokumendid (uuringud, koolitusprogrammid, ekspertide tööaruanded jne). Tavaliselt arutatakse kvartaliaruandeid projekti juhtkomitee koosolekutel ning kinnitatakse peale juhtkomitee poolt nõutud muudatuste sisseviimist. Tavaliselt on kinnitatud kvartaliaruanne aluseks teostavale firmale ülekannete tegemiseks. Kuuaruanded on lühiülevaated sooritatud tegevustest ning ei vaja juhtkomitee kokkukutsumist ega formaalset heakskiitu. Eksperdi tegevusaruanne Eksperdi tegevusaruanne on konkreetse eksperdi raport oma visiidi või tööpanuse kohta.
erinevatesse kategooriatesse. Vaatame neid lühiajaliste laenude kategooriaid ja kuidas neid intressivabas panganduses vastavalt käsitletakse. (Ahmad 1980:51) 2.3.2. Lühiajalised laenud aastaks või kvartaliks See kategooria hõlmab laene, mida antakse kolmeks kuuks või kvartaliks ja kuni üheks aastaks. See periood on piisav, et kindlaks teha laenu võtja kasutatud fondide tegelik tasuvus. Paljud ettevõtted koostavad kvartaliaruandeid eelarve kontrolli siseeesmärkidel ja juhtimise tõhustamiseks. Kui seda teeksid või saaksid teha laenu võtvad ettevõtjad, lahendaks see pankade jaoks probleemi. Teise võimalusena saaks kvartali jaoks kriteeriumina kasutada laenu võtva ettevõtte aastast tasuvusnormi, mida saaks vastavalt olukorrale kohaldada kahele või kolmele kvartalile. Konkreetse laenu võtva osapoole aastane tasuvusnorm on pangale teada ja
Ettevõttesisese aruandluse puhul tuleks eristada kahte taset: a) allüksuste poolt ettevõtte finantsjuhile (controllerile) esitatavaid aruandeid, b) ettevõtte finantsjuhi poolt ettevalmistatavaid koondeid ettevõtte juhatusele ja nõukogule. Lähtudes esitamise perioodidest võime ettevõttesiseses aruandluses eristada: 1) päevaaruandeid, 2) nädalaaruandeid (dekaadiaruandeid), 3) kuuaruandeid, 4) kvartaliaruandeid, 5) aastaaruandeid. PÄEVAARUANNETENA on vaadeldavad ettevõtte pangakontode väljavõtted ja käivete aruanded, mis esitatakse vastavat valdkondakureerivale finantsjuhile (controllerile). Päevaaruannete eesmärgiks on jälgida päevakäivete ühtlust ja analüüsida erinevusi ning vastavaid põhjusi päevade lõikes. 119