millega kaasnes luu lõhenemine. Haavatasaamise tõttu viibis Barclay de Tolly pikaajalisel ravil (15 kuud) Memelis. Kangelasliku käitumise eest lahingus sai ta 9. aprillil 1807. aastal kindralleitnandi auastme ja määrati peagi 6. jalaväediviisi ülemaks. Sõjad 18081809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Ta vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umeå. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809 jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 18101812 Venemaa sõjaminister. Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tänan tähelepanu eest !
järguga. Eylau lahingus sai ta kuulihaava paremasse kätte küünarnukist kõrgemal, millega kaasnes luu lõhenemine. Haavatasaamise tõttu viibis ta pikaajalisel ravil ( 15 ) kuud Memelis. Kangelasliku käitumise eest lahingus sai ta 9. aprillil 1807. aastal kindralleitnandi auastme ja määrati peagi 6. jalaväediviisi ülemaks. Ta võttis osa Vene- Rootsi sõjast kus vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umea. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809. aastal jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta oli kaRiiginõukogu liige ning Venemaa sõjaminister. Ta juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. 21. septembril 1812 läks ta halvenenud tervise tõttu erru ning asus elama Jõgeveste mõisasse Liivimaal.
1787. aastal puhkes sõda Venemaa ja Türgi vahel, kus Barclay de Tolly paistis silma erakordse vaprusega. 1790. Aastal sõdis ta ka rootslaste vastu ning neli aastat hiljem poolakate vastu. 1808-1809 aastatel võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Tänu tema edukatele sõjaoperatsioonidele oli Rootsi sunnitud loovutama Soome Vene impeeriumile. Barclay de Tolly vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas läbi tuisu jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umeå. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809 jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta viis ellu mitmeid olulisi sõjareforme, mis olid ka osaliselt ettevalmistuseks Napoleoni sissetungiks Venemaale. Reformide tulemusena moodustati sõjaväes strateegiliste väegruppide süsteemid, ehitati insenerirajatised kaitsesüsteemides, loodi tagalabaasid sõjategevuseks. Loodi ka
4 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Lesta ökoloogia Eesti vetes Lest esineb Pôhja- ja Lääne-Euroopa merelistes ja suudmelahtede piirkondades (Fagerlund, Køie, 1994). Barentsi merest (alamliik P. flesus septentrionalis) ja Valgest merest (P. flesus bogdanovi) ümber Euroopa (Pôhjameres P. flesus flesus) Vahemere, Musta ja Aasovi mereni (alamliik P. flesus luscus), Läänemeres (P. flesus trachurus) (Mikelsaar 1984). Läänemeres esineb lesta kuni Kvarkeni regioonini Botnia lahes. Ta on piirkonna ainuke nii kaugele oligohaliinsesse vette leviv lestlane. Liik on suure majandusliku tähtsusega ja asjaolu, et ta on suhteliselt paikne, muudab ta oluliseks indikaatoriks mitmete reostuste määramisel. (Fagerlund & Køie, 1994) Läänemere kirdeosa lesta, s.o. ka meie rannikulesta on vôimalik meristiliste tunnuste kombinatsiooni alusel käsitleda alamliigist väiksema geograafilise süstemaatilise üksusena natio baltica (Mikelsaar, 1984)
annaabi.ee 
