ained. Oletati, et aatom on keeruline laetud osakeste süsteem, mille koosseisu kuuluvad elektronid, mille J.J Thompson avastas 1897.a. Ta arvas, et keemiliste elementide omadused olenevad elektronide väliskihist. Rutherford koostas aatomimudeli, milles on positiivne tuum ja ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. M. Planck oletas, et aatomid annavad oma energiat elektromagnetväljale ja välja energia kiirgab kvantidena. Einstein arendas kvantteooriat edasi ja lõi kujutluse, et valgus on valgusosakeste voog. Ta lõi ka relatiivsusteooriaga uued kujutlused ruumist, ajast ja gravitatsioonist. Teravnesid vastuolud ateisim ja klerikalismi ja teaduse ja usu vahel. Freud lõi psühhoanalüüsi õpetuse ja väitis, et inimese käitumist määravad tungid, eriti seksuaaltung. 4. 1905.a revolutsioon Venemaal (põhjused, sündmused, tagajärjed) Põhjus: Venemaal oli juba pikka aega nö küpsenud kriis, mis 1905.a kujunes
algas pärast hetke t=0 ja kestab praeguseni. Ometi teame tänu Hawkingile, et algushetkeks annab relatiivsusteooria singulaarsuse ja teooria variseb kokku. See on klassikaline teooria ning aega ja ruumi ei saa Einsteini võrrandite abil kirjeldada, kui mateeria on sellise uskumatu tiheduseni kokku surutud. Kuidas saavad füüsikud käsitleda Universumi algust, kui kõik seadused kaotavad Suure Paugu korral kehtivuse? Peab kasutama kvantteooriat. Selle küsimuse kallale asudes püüdsid Hawking ja tema kaastöötaja Jim Hartle California Ülikoolist arendada piirideta universumi mudelit edasi kvantkosmoloogias. Erinevale eelnevatest katsetustest kasutasid Hawking ja Hartle(edaspidi H&H) Suure Paugu singulaarsuse käsitlemisel imaginaaraja mõistet. Järgneb nende mõttekäigu kirjeldus. Tekkimisel on kogu Universum ühes kvantolekus. Niisiis käsitlevad H&H Universumit kui üksikut kvantsüsteemi ja püüavad määrata selle
tähendab, et kogu valguskoonuses olev aine on haaratud piirkonda, mille suurus kahaneb nulliks. Et Tihe aine, mis painutab valgus-koonust jõuda maailma lähte ja saatuse mõistmiseni, on tarvis sissepoole gravitatsiooni kvantteooriat. Aatomite kvantteooria püstitasid 1920. aastatel Heisenberg, Schrödinger ja Dirac. Kui aga kvantpõhimõtteid üritati laiendada Maxwelli Suure Paugu singulaarsus sissetoodud elektri- ja magnetväljadele, sealhulgas valgusele, jäädi kimpu. Maxwelli välju elektromagnetvälju võib kujutleda väljadena, mis
tähendab, et kogu valguskoonuses olev aine on haaratud piirkonda, mille suurus kahaneb nulliks. Et Tihe aine, mis painutab valgus- jõuda maailma lähte ja saatuse mõistmiseni, on tarvis koonust sissepoole gravitatsiooni kvantteooriat. Aatomite kvantteooria püstitasid 1920. aastatel Heisenberg, Schrödinger ja Dirac. Kui aga kvantpõhimõtteid üritati laiendada Maxwelli Suure Paugu singulaarsus sissetoodud elektri- ja magnetväljadele, sealhulgas valgusele, jäädi kimpu. Maxwelli välju elektromagnetvälju võib kujutleda väljadena, mis
annaabi.ee 
