Fotoelementides põhjustab valgus elektrivoolu tekkimise või muundatakse valgusenergia elektrienergiaks. Poojuhtides esineva sisefotoefekti korral valgus ei löö elektrone ainest välja, vaid vabastab need aatomeist. Vabad elektronid aga vähendavad aine elektritakistust. Lk 97. Footonil pole seisumassi, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footonil on impulss. Lk 105. Valguse olemust käsitletakse dualistlikult, tuginedes laine- ja kvantteooriale. Need lähenemised ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema sagedusega kiirgus aga lainele. On olemas nähtusi, mida saab seletada nii ühest kui ka teisest käsitlusest lähtudes.
Esimesel tekib auk-, teisel elektronfotojuhtivus. Sisefotoefektil põhineb nn. fototakistite töötamise põhimõte.Moodustuvate laengukandjate arv on võrdeline langeva valgusvoo suurusega.Fototakisteid kasutatakse fotomeetrias ning paljudes automaatika skeemides. Mõnikümmend järjestikku lülitatud räni pn siiret moodustavad juba nn.päikesepatarei. Fotoefekti selgitamine kvantteoorias- Tuginedes Max Planci poolt viis aastat varem loodud kvantteooriale, pidas Einstein valgusele korpurskulaarseks nähtuseks: valgus saab neelduda või kiirata kindlate diskreetsete väärtuste (kvantide) kaupa. Einstein oletas, et valgust kandev osake (footon)lööb metalli pinnalt välja elektroni siis, kui footoni energia on suurem kui elektroni väljumistöö .Footoni energia on sõltuv talle vastava laine sagedust. Seega, mida suurem on pealelangeva valguse sagedus, seda tõenäolisemalt vabaneb metalli pinnalt elektrone. Matemaatiliselt
üldise arusaama kohaselt universumikõiksust pidi täitma. Samuti oli Maxwelli poolt eeldatud valguse konstantsena püsiv kiirus vastuolus Galileost ja Newtonist saadik valitsenud liikumisprintsiibiga, mis sätestas, et kõik kiirused on vaatleja suhtes relatiivsed. Need vastuolud ületas 1905. aastal Albert Einstein. Esimeses toona avaldatud neljast publikatsioonist, mille eest talle omistati 1921. aastal Nobeli füüsikapreemia, toetudes Max Plancki poolt 1900. aastal algatatud kvantteooriale, püstitas ta hüpoteesi, et valguslaineid kannavad edasi valgusosakesed footonid. Seega ilmutab valgus nii osakesele kui lainele iseloomulikke tunnuseid. Veelgi enam, fotoefekti teooriat edasi arendades (de Broglie, Bohm et al.) tõestati, et laine-osake duaalsus läbib kogu mateeriat. Teine artikkel seletas lahti Browni liikumise tööpõhimõtte ja lõi sellega lõplikult veenva empiirilise tõestuse aatomite olemasolule, milles senini paljude füüsikute ja keemikute
mõõtmetega ajamasina ehitamiseks on tarvis negatiivset Ajamasina ehitamiseks peab olema täidetud sama nõue: energiatihedus peab olema negatiivne. energiat. Klassikalises teoorias on energiatihedus alati positiivne, seepärast on seal lõpliku suurusega ajamasinate ehitamine välistatud. Olukord on aga teistsugune poolklassikalises teoorias, milles käsitletakse ainet kvantteooriale alluvana, kuid aegruumi kui klassikalist, täpselt määratletut. Nagu kvantteooria määramatuse printsiibi järgi teame, fluktueerivad isegi tühjas ruumis väljad kogu aeg üles-alla ja 32 nende energiatihedus on lõpmatu. Seepärast tuleb Universumis täheldatava lõpliku energiatiheduse
Ajamasina ehitamiseks peab energiat. olema täidetud sama nõue: energiatihedus peab olema negatiivne. Klassikalises teoorias on energiatihedus alati positiivne, seepärast on seal lõpliku suurusega ajamasinate ehitamine välistatud. Olukord on aga teistsugune poolklassikalises teoorias, milles käsitletakse ainet kvantteooriale alluvana, kuid aegruumi kui klassikalist, täpselt määratletut. Nagu kvantteooria määramatuse printsiibi järgi teame, fluktueerivad isegi tühjas ruumis väljad kogu aeg üles-alla ja nende energiatihedus on lõpmatu. Seepärast tuleb Universumis täheldatava lõpliku energiatiheduse saamiseks lõpmatu suuruse väärtusest lahutada samuti lõpmatu suuruse väärtus
mikroprotsessori (Single Chip Integrated Circuit Computer Architecture) leiutamise kohta Gilbert Hyattile (avaldus 1970. aastast) 1992 firma Intel mikroprotsessor 80486DX2 1993 firma Intel mikroprotsessor Pentium taktsagedusega vähemalt 60 MHz 8 1. DIGITAALELEKTROONIKA ALUSED 1.1. Diskreetsed ja arvsignaalid 1.1.1. Kvantimine Kvantimine tähendab klassikaliselt füüsikateoorialt kvantteooriale siirdumise menetlust. Informaatikas on kvantimine signaalitöötluse operatsioon, millega pidevale signaalile omistatakse kindlaks ajavahemikuks diskreetne väärtus. Kvantimine toimub nii signaali nivoo järgi kui ka ajas. Lisagem, et signaal on sõnumi (informatsiooni) füüsikaline kandja. Sõltuvalt füüsikalisest olemusest liigitatakse signaale pneumo-, hüdro-, elektri-, valgus- jms signaalideks. Mikroprotsessortehnikas käsitletakse peamiselt elektrisignaale, kuid
annaabi.ee 
