orbitaalil. Kui kõik aatomi elektronid asuvad madalaimates (vähima energiaga) lubatud kvantolekutes, siis on aatom põhiolekus. Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale energiatasemele ja aatom läheb ergastatud olekusse. Tagasi põhiolekusse minnes kiirgab aatom footoni; sellega naaseb elektron vähima võimaliku energiaga kvantolekusse. aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Valguse teke aatomis Valguse tekkimise aatomis selgitas esimesena N. Bohr. Tema kvanditud aatomimudel baseerub kolmel nn Bohri printsiibil: 1. aatom saab olla ainult kindlates statsionaarsetes olekutes (elektronidel on mitu võimalikku orbiiti ümber tuuma tiirlemisel. Tuumale lähemal on energia väiksem ja kaugemal suurem) 2
siis on aatom põhiolekus. Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale energiatasemele ja aatom läheb ergastatud olekusse. Tagasi põhiolekusse läheb aatom läbi footoni kiirgamise, mille puhul elektron naaseb vähima võimaliku energiaga kvantolekusse. Sellisel moel kiiratud footon omab energiat, mis võrdub elektroni algse ja kiirgamisjärgse energeetilise taseme energia vahega. Kuna erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). Sama efekti võib täheldada ka valguse neeldumist uurides. Täielikult neelduvad ainult need footonid, mille energia (lainepikkus) vastab täpselt aatomi põhioleku ja mõne ergastatud oleku energiatasemete vahele. Sellisel moel tekib neeldumispekter.
Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale energiatasemele ja aatom läheb ergastatud olekusse. Tagasi põhiolekusse minnes kiirgab aatom footoni; sellega naaseb elektron vähima võimaliku energiaga kvantolekusse. 23. Sellisel moel kiiratud footon omab energiat, mis võrdub elektroni algse ja kiirgamisjärgse energeetilise taseme energia vahega. Et erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). Sama efekti võib täheldada ka valguse neeldumist uurides. Täielikult neelduvad ainult need footonid, mille energia (lainepikkus) vastab täpselt aatomi põhioleku ja mõne ergastatud oleku energiatasemete vahele. Sellisel moel
olekusse. Tagasi põhiolekusse minnes kiirgab aatom footoni; sellega naaseb elektron vähima võimaliku energiaga kvantolekusse. Sellisel moel kiiratud footon omab energiat, mis võrdub elektroni algse ja kiirgamisjärgse energeetilise taseme energia vahega. Et erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). 3.Orbiitide kvantimise reegel. On olemas ainult diskreetne hulk orbiite, millel elektronid liiguvad kindlate kiirustega. De Broglie` lained
siis on aatom põhiolekus. Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale energiatasemele ja aatom läheb ergastatud olekusse. Tagasi põhiolekusse minnes kiirgab aatom footoni; sellega naaseb elektron vähima võimaliku energiaga kvantolekusse. Sellisel moel kiiratud footon omab energiat, mis võrdub elektroni algse ja kiirgamisjärgse energeetilise taseme energia vahega. Et erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). Sama efekti võib täheldada ka valguse neeldumist uurides. Täielikult neelduvad ainult need footonid, mille energia (lainepikkus) vastab täpselt aatomi põhioleku ja mõne ergastatud oleku energiatasemete vahele. Sellisel moel tekib neeldumisspekter.
h = , k on Boltzmanni konstant, G on gravitatsioonikonstant, c on valguse kiirus ja S entroopia. 2 Horisondi pinna iga fundamentaalpikkuse (umbes 10 -35 cm) kohta tuleb üks bitt informatsiooni. See näitab, et on olemas kvantgravitatsiooni ja soojusteaduse vaheline süvaseos. Ühtlasi saab sellest järeldada, et kvantgravitatsiooni ja holograafiaks nimetatava pildistusmenetluse vahel on olemas sarnasus (joon. 2.11). Nimelt võib informatsioon aegruumi mingi osa kvantolekute kohta olla kodeeritud selle osa piirdel, millel on kaks mõõdet vähem. Analoogia seisneb selles, et ka hologramm sisaldab kolmemõõtmelist kujutist kahemõõtmelisel pinnal. Kui kvantgeneratsioon hõlmab holograafia printsiipi, siis peaksime suutma selgitada ka mustade aukude sisemuses toimuvat. See on tähtis, kui tahame selgitada mustadest aukudest väljuva kiirguse olemust. Kui me seda ei suuda, siis ei suuda ma ennustada ka tulevikku nii täielikult, kui loodeti
4G h , k on Boltzmanni konstant, G on gravitatsioonikonstant, c on valguse kiirus ja S entroopia. 2 Horisondi pinna iga fundamentaalpikkuse (umbes 10-35 cm) kohta tuleb üks bitt informatsiooni. See näitab, et on olemas kvantgravitatsiooni ja soojusteaduse vaheline süvaseos. Ühtlasi saab sellest järeldada, et kvantgravitatsiooni ja holograafiaks nimetatava pildistusmenetluse vahel on olemas sarnasus (joon. 2.11). Nimelt võib informatsioon aegruumi mingi osa kvantolekute kohta olla kodeeritud selle osa piirdel, millel on kaks mõõdet vähem. Analoogia seisneb selles, et ka hologramm sisaldab kolmemõõtmelist kujutist kahemõõtmelisel pinnal. Kui kvantgeneratsioon hõlmab holograafia printsiipi, siis peaksime suutma selgitada ka mustade aukude sisemuses toimuvat. See on tähtis, kui tahame selgitada mustadest aukudest väljuva kiirguse olemust. Kui me seda ei suuda, siis ei suuda ma ennustada ka tulevikku nii täielikult, kui loodeti
annaabi.ee 
