Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elektrone. · 1. kihil kuni 2 elektroni · 2. kihil kuni 8 elektroni · 3. kihil kuni 18 elektroni · 4. kihil kuni 32 elektroni · Kaltsiumi planetaarne mudel (joonista õpiku vms järgi) 2) AATOMI EHITUSE KVANTMEHHAANILINE MUDEL. Tänapäevase ehk kvantmehhaanilise aatomimudeli rajajad olid saksa teadlane W.Heisenberg ja austria teadlane E.Schrödinger 1923. aastal. See aatomiehituse mudel ei püüagi kirjeldada elektroni liikumise täpset teed. Elektronid liiguvad aatomis ülikiiresti, moodustades oma liikumisel negatiivse laengu pilve- nn elektronpilve. Kiire liikumise tõttu on kõik elektronid aatomis nagu laiali määritud. (Võrdlus argielust: Kui jälgida jalgratta liikumist, näeme, et kiirema sõidu
T1 = soojendi temperatuur langute summa jääv. St. et looduses ei T2 = jahuti temperatuur. teki ega hävi kunagi ühemärgilisi elektrilaenguid. Mingi positiivse elektrilaengu tekkimisega kaasneb alati · Entroopia- klassikaline (mitte- temaga absoluutväärtuselt võrdse kvantmehhaaniline) entroopia (kr. negatiivse laengu tekkimine. Võrdse entrope - sees + muundus, otse eesti absoluutväärtusega erimärgilised keelde tõlkida raske) S on laengud võivad ainult teineteise defineeritud oma juurdekasvu abil: neutraliseerida. Coulombi seadus määrab kahe laetud keha omavahelise jõu suuruse.
elektroni asukohta ja liikumismomenti (mass × kiirus). Et elektroni positsiooni vesiniku aatomis pole võimalik täpselt määrata, siis kasutatakse elektroni võimaliku asukoha andmiseks elektronpilve tihedust (joon. 2.6.). Elektronpilv vesiniku aatomis omab kõrgeimat tihedust kaugusel 0,05 , mis vastab vesiniku aatomi Bohri raadiusele. 2.3.1. Kõrvalepõige kvantmehhaanikasse. Kvantarvud. Tänapäevane kvantmehhaaniline teooria postuleerib, et elektroni liikumine aatomis ei ole määratud vaid põhikvantarvuga (esines tegurina Bohri valemis) vaid ka kõrvalkvantarvuga , magnetkvantarvuga ja spinkvantarvuga . joon. 2.8. Vaatleme natuke lähemalt R nende kvantarvude sisu. Peakvantarv Vastab n-le Bohri võrrandist. Annab elektroni lubatud põhienergianivood, kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
annaabi.ee 
