Võivad kõik eeldusväited olla eitavad Ei tohi olla kahte eitavat eeldust 4. Vasturääkivas arutluses keelab kompromissi otsimise: Küllaldase aluse seadus Identsuse seadus Vastupidisuse seadus (VÕIMALIK ÕIGE VASTUS) Välistatud kolmanda seadus Eituse eitamise seadus 5. Ressursside liikumise analüüsiks sobib kõige paremini: Hägusloogika Kvantloogika Mittemonotoonne loogika Lineaarloogika (ÕIGE VASTUS) Informaalne loogika 6. Materiaalne implikatsioon on alati tõene siis, kui: Selle tagajärg on väär Selle alus on tõene Selle osalaused on erineva tõeväärtusega Selle tagajärg on tõene (ÕIGE VASTUS) Selle alus on tõene ja tagajärg väär 7. Binaarse predikaadi ees paikneb kaks kvantorit, üks rakendub predikaadi
Eesti keelses predikaatloogikas on väljendil lause veel tähendus KINNINE VALEM. Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning JÄETAKSE VÄLJA KÜLLALDASE ALUSE SEADUS, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. 3) MITTEKLASSIKALINE LOOGIKA – jaguneb omakorda üldistatud loogikateks(nt modaalloogika, interrogatiivloogika jt.) ning hälbinud loogikateks(intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt.). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist(nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõesväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid(nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid
konkreetse keele või ütlemisviisiga). Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning jäetakse välja küllaldase aluse seadus, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. Mitteklassikaline loogika jaguneb omakorda üldistatud loogikateks (nt modaalloogika, eroteetiline loogika jt) ja nn hälbinud loogikateks (intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist (nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõeväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid (nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid keerukaid probleeme, nt kvantmehaanika loogikat.
konkreetse keele või ütlemisviisiga). Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning jäetakse välja küllaldase aluse seadus, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. Mitteklassikaline loogika jaguneb omakorda üldistatud loogikateks (nt modaalloogika, eroteetiline loogika jt) ja nn hälbinud loogikateks (intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist (nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõeväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid (nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid keerukaid probleeme, nt kvantmehaanika loogikat.
annaabi.ee 
