NANOTEHNOLOOGIA Nanotehnoloogiaon teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate , sealhulgas nanorobotite uurimise ning loomisega. Nii väikeses mastaabis kaotavad paljud füüsikaseadused nagu nt gravitatsioonijõud oma tähtsuse ja määravaks saavad kvantefektid(1). See on teaduse ja tehnoloogia haru, mis tegeleb materjalide, struktuuride ja süsteemide valmistamise ja uurimisega, mille vähemalt üks mõõde on iseloomustatav nanomeetrilises pikkusskaalas. Nanotehnoloogia elemente juurutatakse tavapärastes tootmistehnoloogiates väga mitmetes erinevates valdkondades. Olgu selleks siis süsinik nanotorude lisamine paljudesse tavamaterjalidesse või keemiatööstuse efektiivsuse suurendamine nanoosakestest katalüsaatorite abil
Formaalselt viib lahend hetkeni, mil skaalateguri väärtuseks saab null, st hetkeni, mil Universumil ei olnud mõõtmeid ning temperatuur ja tihedus olid lõpmata suured. Seda hetke nimetatakse Suureks Pauguks. Tegemist on Friedmanni võrrandite formaalse singulaarsusega. See aga ei ütle midagi säärase algsingulaarsuse füüsikalise reaalsuse kohta, sest klassikalise füüsika võrrandite kehtivusvaldkond on piiratud ning nad pole kasutatavad juhtudel, mil etendavad olulist osa kvantefektid, nagu see ongi varajases kuumas ja tihedas Universumis. Universumi väga varajase arengu kirjeldamiseks on tarvis kvantgravitatsiooni teooriat. Universumi varajane ajalugu Et teadaolevad füüsikateooriad ei ole Suurele Paugule lähedase aja kohta rakendatavad, puudub Suure Paugu üldtunnustatud teooria. Erinevaid ajajärke pärast Suurt Pauku vaadeldakse universumi omaette perioodide või ajastutena. Kui rakendada teadaolevaid
et mustad augud on täiesti mustad ega kiirga valgust. Enamiku musta augu põhiprobleeme jahendas Hawking Les Houches’ suvekoolis 1972. aastal. Muu hulgas tõestas ta koos David Robinsoniga no-hair teoreemi, mis ütleb, et must auk võib jääda olekusse, mida iseloomustavad ainult kaks arvu – mass ja pöörlemine.(Stephen W. Hawking, 2013) Üks tema kuulsamaid teooriaid pärineb 1973. aastast ja käsitleb mustade aukude teket ning kadumist Universumis. Nimelt väidab Hawking, et kvantefektid sunnivad musti auke kiirgama osakesi. Selle tulemusena must auk aurustub, nii et algsest massist ei jää järele mitte kui midagi. Ent moodustumise käigus neelavad mustad augud hulgaliselt andmeid – auku kukkuvate osakeste omadusi ja seisundeid. 7 Ja kuigi kvantmehaanika nõuab, et informatsioon peaks säilima, kaotab must auk selle kiirates.
Miks moodustab vikerkaar kaare? Miks pole võimalik näha difrageeruvat elevanti? Mistahes nõrk interaktsioon väliskeskkonnaga põhjustab nii klassikaliste kui ka kvantsüsteemide dekoherentsi(pöördumatuse)Sama põhjus, miks me ei näe elevandile vastavaid mateerialaineid. Miks me asju üldse näeme? Sellepärast, et neilt hajub/peegeldubvalgus Mida me näeksime väikese mõõtmiste arvu korral? (elektronorbitaalid) Hõõglamp rohkem soojendab, kui valgustab. Miks? Miks on kvantefektid bioloogias raskesti jälgitavad? MOLEKULID Arvutame elektroni kiirguse lainepikkuse, kui elektron saabub lõpmatu kaugelt vesiniku aatomi kõige sügavamale energianivoole, mille energia on-13.6 eV Millises elektromagnetilise kiirguse spektri piirkonnas see joon asub? Kõik teised üleminekud omavad lühemat?/pikemat?lainepikkust? Osakese ristlõige iseloomustab tema takistust teiste osakeste liikumisele. Nt kui viskate vastastikku üksteisele tennisepalle või korvpalle
laine oma energiat teistele kehadele üle anda mistahes hulgal, vaid ainult kogustes, mis on võrdeline laine sagedusega . Seejuures oletas einstein, et võrdetegur on h (Plancki konstant). Iga kvant on võimeline välja lööma ühe elektroni. Kui kvandi energia jääb alla punapiiri, siis pole kvandil niipalju energiat, et elektroni välja lüüa. Valgusel on dualistilik iseloom. Arvestades kvandi energia valemit: E = h , On selge, miks kvantefektid ilmnevad ainult lühilainelise kiirguse korral. Väikeste sageduste väärtuste puhul on ülekantav energia praktiliselt lõpmata väike, ja energia muutusi võib lugeda pidevateks. Fotoefektiks nimetatakse elektronide välja löömist ainest valguse mõjul. Spektri UV osa tekitab fotoefekti. Kui panna klaas ette, siis ei tekita ka suureamplituudiga UV kiirgus fotoefekti klaas neelab UV kiirgust. Valgus lööb plaadi pinnast välja elektrone ja kui plaat on laetud negatiivselt,
annaabi.ee 
