kliendi võrdlust selle vahel, mida ettevõte on võimeline pakkuma sellega, mis ta tajub ettevõtte toimingute kohta. 3.Milles seisneb teenidustaseme kui tegevusnäitaja subjektiivsus? - 4.Kuidas on võimalik hinnata pakutavat teenindustaset ja teenuste kvaliteeti objektiivselt? Selleks, et klienditeenindustaset oleks võimalik objektiivselt määrata tuleks mõistega seostada teatud kindlad kliendtiteeninduse kvanitatiivsed elemendid ehk suurused, mida on võimalik mõõta. 5.Miks tajuvad klient ja teenindaja teenindustaset veidi erinevana? Klient võtab hindamise aluseks oma isikliku kogemuste, ootuste, väärtushinnangute,tausta ja lähtub personaalsetest hinnangutest. 6.Millised on olulisemad teenindustaset iseloomustavad tegevusnäitajad? Kvantitatiised näitajad ( tarnevõime, tarnekindlus jne.); kvalitatiivsed näitajad ( ettevõtte ruumid, puhtus jne.). Kordamisküsimused lk447 1
Mis tüüpi andmeid on olemas Mida nendega teha saab Põhimõisted seoses andmetega Igale uuritavale objektile omistatakese tunnus (variable) Igal tunnusel on andmebaasis väärtused (values) Tunnus sugu Väärtused mees 1, naine 2 Tunnuste jagunemine Kvalitatiivsed tunnused liigitavad üksikud objektid klassidesse (kategooriatesse), kasutades selleks sõnu Nominaalsed Ordinaalsed e. järjestustunnused Kvanitatiivsed tunnused mille väärtusi saame täpselt mõõta või loendada Diskreetsed Pidevad Olulised mõisted Esinduslikkus, õigus üldistada üldkogumile Eeldab valimi esinduslikkust Standardhälve (SD) Näitab vastuste hajuvust. Mida väiksem SD, seda homogeensemad on vastajad/vastused Statistiline olulisus (p) Statistiline olulisus (statistical significance) Näitab seose kvaliteeti 2 või mitme muutuja vahel
oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritajate aistimise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Aistimine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingu tekitab adekvaatne ärritaja, mis tähendab, et ärritajal peavad olema kindlad kvanitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Aistingu teke on reflektoorne, kuna ärritajale järgneb vastureaktsioon. Aistingutel on piirid; osa reaktsioonidest on jälditavad ja tuvastatavad objektiivselt ilmnevate liigutustena, liikumistena, kehaprotsesside väliselt nähtavate muutustena, osa reageeringutest jääb kesknärvisüsteemi tasemele; osa reageerimisprotsesse on
annaabi.ee 
