Kehtestati kodanikuõigused; vähendati kiriku mõju koolis ja ühiskonnas; jõustati kohustuslik algharidus; usuõpetus asendati moraaliõpetusega; kommunaarid amnesteeriti; riigi hümniks kinnitati ,,Marseljees". 6) Miks olid Prantsuse majanduses probleemid? Kuna Prantsuse majanduse põhisuund oli põllumajandus, läks asi halvemaks, sest teiste riikide konkurentsile ei suudetud enam vastu seista. Ei tahetud enam prantsuse kvaliteetveine, vaid eelistati odavat piiritusveini. Tööstus ei suutnud ka teiste suurriikidega sammu pidada; tervikuna pidurdas majanduselu tähtsa tööstuspiirkonna Alsace Lorraine`i (Elsass Lotring) Saksamaale loovutamine. 7) Kes on rantjee? Inimene, kes elatus oma varanduselt saadud protsentidest. 8) Milliseid abinõusid võeti ette Prantsuse välispoliitiliste eesmärkide elluviimiseks?
Chaptalisatsioon ehk suhkru (kontsentreeritud viinamarjamahla) või happe (viinhappe) lisamine. NB! Teostatakse ainult teatud veinide puhul. 7. Esmane fermentatsioon ehk kääritamine suletud anumas kontrollitud temperatuuril (max 18 °C) 5 16 päeva jooksul. Madal kääritamistemperatuur tagab puuviljasuse säilimise veinis ja takistab malolaktilise fermentatsiooni tekkimist (bakterid muudavad õunhappe piimhappeks). NB! Kuna valge veini puhul on õunhappeline selgroog väga oluline, siis kvaliteetveine ei malolaktiseerita. 8. Teisene fermentatsioon roostevabast terasest või tammest mahutites (16 kuud). Sur lie meetod teisene kääritamine tammevaadis koos osa pärmisette lisamisega. Igapäevaselt teostatakse batonnaazi ehk segamist (pärmisettel kääritamine lisab veinile pärmi sametisust ja teatavat puuvijasust, batonnaaz kiirendab ja süvendab protsessi). 9. Fermentatsiooni peatamine (lisatakse väävlit). 10
aromaatseks (aromatica) väga vanaks ehk aromatiseeritud grappaks (aromatizzata) vanaks ehk laagerdunud (vencchia või invencchiata) Marc Prantsusmaa viinamarja destillaat, sisuliselt sama mis Itaalia grappa ja Hispaania arugo, mida vastavalt piirkonnale valmistatakse kohalikest viinamarjadest Marc d´Alsace, Marc de Lorraine, Marc de Chapange jne. Kasutatakse ka neid viinamarjasorte, millest valmistatakse vastava piirkonna kvaliteetveine. Marc ja grappa sobivad kõrge alkoholisisalduse poolest hästi digestiivideks ehk toidukorra lõpetajateks, kuna soodustavad seedimist. Jookidel aromaatne bukett ja veidi roosiõli meenutav aroom. Vermut Erinevate ürtide ja vürtsidega maitsestatud kangestatud vein. Saadaval nii kuiva, magusamad, rosed kui ka punast. Välja kasvanud Rooma ja Vana- Kreeka päevilt, mis kasutades ürte ja aniisi, et vältida veini riknemist ning muuta kõlbmatu vein joodavaks