· tähtede kombinatsioon; · numbri ja tähe (tähtede) kombinatsioon; · ärinimi jms. (Eesti Patendiamet 2011) 1.2 Kaubamärgi funktsioonid Lisaks eristusfunktsioonile kannab kaubamärk endas ka päritolufunktsiooni, näidates millise tootja juurest kaup pärineb. Kaubamärgil on ka kvaliteedi- ja garantiifunktsioon, mis annab tarbijale kauba suhtes teatud kvaliteediootused ja kindluse, et kaup vastab nendele ootustele. Kaubamärgil on oluline tähendus ka reklaami ja turunduse seisukohalt. Kui kaup ei vasta aga tarbija ootustele, võib kaubamärgist saada ka hoiatav tähis. Kaubamärgi valikul tuleks läbi mõelda, kas kaubamärki plaanitakse kasutada mõne kindla toote või tootegrupi tähistamiseks või on soov, et kõiki tooteid tuntakse selle tähise kaudu. Samuti tuleks silmas pidada sihtgruppi ja turgu, kus kaubamärki soovitakse kasutama hakata
Kutse- eetika põhimõtted töötab hea tava kohaselt välja kutseühing. Osutajate autonoomia, s.t vabadused ja piirangud, millega vahetut teenust osutav spetsialist peab arvestama ning mida teenuse pakkuja on spetsialistile arusaadavalt selgitanud; 2. kliendikesksus; 3. kättesaadavus ja paindlikkus; 4. töökindlus ja turvalisus; 5. keskkond; 6. hea maine. Teenuste kvaliteedi hindamisel on tähtsal kohal teenuse kasutaja kvaliteediootused enne teenuse saamist. Kui tajutud kvaliteeditase ei vasta ootustele või ületab neid tunduvalt, võib teenuse kasutaja hinnata teenuse mittevastavaks. Oodatava ja tegeliku kvaliteedi vaheline lõhe selgitab, miks kasutajad on mõne madala kvaliteeditasemega teenusega rahul või miks kõrgetasemelise teenuse üle nurisetakse. Seetõttu peetakse teenuste kvaliteedikäsituses oluliseks, et teenuse osutaja oskaks oma teenustest klientidele üheselt, arusaadavalt ja selgelt teada anda
Target, 14 (2), 207–220. Gideon Toury 1995. Descriptive Translation Studies and Beyond. Amsterdam: John Benjamins. Kirjandus 271 Peter D. Turney ja Patrick Pantel 2010. From frequency to meaning: Vector space models of semantics. Journal of artificial intelligence research, 37 (1), 141–188. Jaan Tõllasepp 2013. Tarbeteksti tõlge selle parandaja pilgu läbi. Magistritöö, Tallinna Ülikool. Tallinn. Margit Vain 2008. Kvaliteediootused pangandustekstide tõlkimisel. Magistritöö, Tallinna Ülikool. Tallinn. Andres Valdre 2005. Inglise-eesti tehnikatõlke vigade liigid ja põhjused. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, (1), 187–207. Ann Veismann 2005. peale ja pärast. Emakeele Seltsi aastaraamat, (51), 170–183. Hans J. Vermeer 1978. Ein Rahmen für eine allgemeine Translationst- heorie. Lebende Sprachen, 23 (3), 99–102. Märt Väljataga 2008. Tõlkimise teooriast ja praktikast. Sirp, 45 (3230).
annaabi.ee 
