Pinnakoormus - koormus, mis mõjub pinnale, Joonkoormus koormus, mis mõjub pikkusühikule, Koondatud koorumus koormus, mis idealiseeritult mõjub ühte punkti Normkoormused - Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva koormuse osatähtsus väike. Arvutuskoormused saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja toestuskategooriast) Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis - 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) seotud piirseisundi
Leiliruumi seintele kinnitatakse lehtpuulauad. Nende taha peab jääma õhkvahe Põrandad Elutoas, köögis, 1 k magamistoas ehitatakse põrandad õlitatud vääris-puulaudadest Teise korruse ruumides lakitud okaspuu-põrandalauast. Esikus, saunas, garderoobis, katlaruumis, vannitoas tehakse keraamilistest plaatidest põrandad. Terrassid kaetakse terrassilaudadega. 4 Garaazi ehitatakse betoonsillutiskividest põrand. Tasandustöödel juhinduda kvaliteediklassist 1. Maalritöödel juhinduda kvaliteediklassist Ps2. Värvitud pindade läikeaste matt (kui ei ole määratletud sisekujundusprojektiga teisiti ). Pindade värvimiseks kasutada toonitud vesipõhjalisi värve ja lakke. Toonid määratletakse autorijärelvalve käigus, pärast siseseintele ja lagedele tehtud vähemalt 0,5 m² suuruse proovipinna värvimist ja tooni heakskiitmist projekti autori poolt. 71Tervisekaitse
Põhimördi kasutamisel fk = Kfb0,65fm0,25 (k väärtus sõltub kivi tugevusgrupist) Kergmördi kasutamisel fk = Kfb0,65 , eeldusel, et fb ei ole suurem kui 15 N/mm2 ja müüri paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja seinas või tema osas ei ole pikisuunalist püstvuuki. K- konstant, mis sõltub kivi tüübist, tugevusgrupist, mördist ja müüriseotisest. Materjali osavarutegur M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja teostuskategooriast, Eestis 1,7. Müüritise purunemine survel. Vuugisegu pole ideaalselt ühtlase koostisega ning vuugi kokku surumisel (survele töötamisel) jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides. Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu)
arvutusväärtus leitakse valemiga Müüritis (müüritiselem.-de I 1,7 2,0 2,7 Xd = Xk / M. valmistamise kvalit.klass) II 2,0 2,3 3,0 --------------------------------------------------------------- M on materjali osavarutegur, mis sõltub Seina sidemete ankurdus-, 2,5 2,5 2,5 materjali kvaliteediklassist (I või II) ja tõmbe- ja survetugevus teostuskategooriast (A, B või C Eestis on --------------------------------------------------------------- soovitatav kasutada B). Nake armat.teras ankurdusel 1,7 2,2 - --------------------------------------------------------------- Armatuurteras 1,15 1,15 -
annaabi.ee 
