Kirjuks ka organisatsiooni (arengu?) hindamiskriteeriumid ja vaatepunktid: kasumlikkus, konkurentsivõime, töötajate rahulolu, organisatsioonile pühendumine, tegevuse kvaliteet, sots vastutus … Pole ÜRO globaalset organisatsiooniarengu indeksit, liikumine selles suunas aga olemas Meie: kaks vaatepunkti põhjalikumalt: organisatsiooni sotsiaalne vastutus, organisatsiooni kvaliteet ja kvaliteedikindlustus. Põhjus: maailmas kasvava tähendusega diskursused Mõlema puhul: määratlused (mis see on), standardid/kriteeriumid hindamiseks, mõõtmine ja andmebaasid, kriitika • Organisatsiooni sotsiaalne vastutus Mõtteviis: organisatsioon mitte ainult oma eesmärke ja sisemisi huvisid. Organisatsiooni mõju laiem – tööandja, keskkonnakasutaja, kuvandilooja. Siit – laiem vastutus. Firmade vastutus kogukonna eest (globaalse korporatsiooni pankroti tähendus?
Suur osa tarkvara sisaldab lisaks ka funktsionaalsust, mida ei saa piisavalt hästi kasutajaliidese või kasutusjuhise abil kirjeldada: erinevad algoritmid, suhtlemine muu tarkvaraga, mälukasutus jne. Nende kirjeldamiseks peab looma omaette dokumendi. Nõuded peavad olema kirjalikult fikseeritud ning kõikidele osapooltele kättesaadavad. Ülesanne. Leida kolm internetiallikat, milles käsitletakse IT-projekti skoobi liigsest laiendamisest (scope creep) tingitud ebaõnnestumist. 1.2. Kvaliteedikindlustus Kõige üldisemalt mõistetakse kvaliteedi all määra, mil tarkvara vastab sätestatud ja nendest tulenevatele nõuetele. Üldjuhul see, kas tarkvara valmis tähtaegselt või ületati tähtaeg mõne nädala võrra, ununeb ruttu; samas ebakvaliteetsest tarkvarast põhjustatud rahulolematus on pikaaegne. Seega on kvaliteet olulisem kui mistahes muu näitaja. Selle tagamiseks koostatakse kirjalik kvaliteedikindlustuse kava. Seejuures tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:
1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes,
annaabi.ee 
