2018 4. Kotkaklubi, 2011. Kalakotka kaitse tegevuskava. 5. Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. 6. Mullakaart. https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis? app_id=MA29&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1066&HEIGHT=637&zlevel=5,696 705.36317009,6427512.9282328&setlegend=HMAMULD_RK=1,HMAHYBR_ALU S02_29=0,HMAALUS29=1 20.04.2018 7. Ott, I. 2010. Pinnavee seisundi hindamine, võrdlusveekogumid ja pinnavee seisundi klassipiirid bioloogiliste kvaliteedielementide järgi. 8. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Eesti Keskkonnaministeerium. 9. Reljeefikaart. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU82&user_id=at&bbox=686021.277987413,6423307.16768023,702524.70 9323084,6431695.27534257&setlegend=SHYBR_ALUS01=0,SHYBR_ALUS11=1& LANG=1 20.04.2018 10. Renno, O. 1993. Eesti haudelindude levikuatlas. 11. Tuulik, T., Kull, T. 2002
spektromeetreid. Nende ruumiline lahutus ning spektraalne lahutus peaks olema optimaalne fütobentose kaardistamiseks. Seire hind pindalaühiku kohta oleks sel juhul kallim kui satelliitandmeid kasutades. Samas saab lennukiga lennata mööda rannikut hõlmamata alasid, kus põhjataimestik puudub. Sellised alad moodustavad aga satelliidipiltidel suurema osa. Lisaks bioloogilistele kvaliteedielementidele on kaugseire abil võimalik hinnata ka füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide hulka kuuluvat vee läbipaistvust (Martin G., Jaanus A., Simm, M., Kotta, J., Kutser, T. 2006.) 2010. aastani toimus vee kaugseire andmete esitamine Keskkonnaministeeriumile JPG formaadis piltidena. Sellised pildid andsid küll hea ülevaate vee omaduste varieerumisest Eesti rannikuvetes, aga JPG formaadis andmed pole sobivad erinevate analüüside tegemiseks ning JPG piltidel ei sisaldu ka pildipunktide geograafilised koordinaadid. TÜ Eesti Mereinstituut soetas 2010
- 24 - kasutamisest. 1951 aastal rajas Jaapani Teadlaste ja Inseneride Liit (JUSE) esimese kvaliteediauhinna nime, mis kannab nime dr. W. Edvards Deming. Lõi USA kompaniidele nn. 14-punktilise programmi (e. raamistik üldise kvaliteedi täiustamiseks). J.M.Juran Juhtimiskonsultant. Tema peamine idee seisneb selles, et kvaliteedi lõplik mõõt on kliendi rahulolu. Oma tõekspidamiste rakendamiseks peatub ta kulutustel kvaliteedile, määratledes kvaliteedielementide kuluartiklid - vältimiskulud, avastamiskulud, veakulud. Tema filosoofia rõhutab, et juhtkond peaks püüdlema kvaliteedi täiustamise ja saavutamise missiooni poole kahel tasandil - ettevõtte kui terviku missioon kõrgtasemega kvaliteedi saavutamiseks ja arendamiseks kui ka ettevõtte eri osakondade missioon selle saavutamiseks. 1954 aastal esines Jaapanis kvaliteedivastutuse loengutega. Loengute tulemusel hakati kvaliteediohjesse suhtuma kui juhtimisvahendisse. K.Ishikawa
annaabi.ee 
