läte: akva (aqua `vesi') akva/arium, akve/dukt, akva/langist audio (audio `kuulen, kuulan') audio/visuaalne, audio/meeter bi (bis `kaks korda') bi/seksuaalne, bi/noom de, täishääliku ees des (väljendab eemaldamist, eraldamist, vastupidiseks muutmist) de/gaseerima, de/mobiliseerima, de/gradeerima, des/armeerima, des/odorant, des/orienteerima detsi (decem `kümme', märgib kümnendikku) detsi/liiter, detsi/meeter dis, ka di (dis `lahku, vastu, eba') dis/harmoonia, dis/kvalifitseerima, dis/proportsioon, di/elektrik eks (ex `välja, ära, st; endine, pärast') eks/matrikuleerima, eks/liibris, eks/port, eks/president ekvi (aequus `võrdne') ekvi/valentne, ekvi/libristika in, ka il, im, ir (`sisse, sees; mitte, eba') il/legaalne, im/migrant, in/variantne, ir/ratsionaalne infra (infra `all') infra/heli, infra/punane, infra/struktuur inter (inter `vahel, hulgas') inter/natsionaalne, inter/meedium, inter/lingvistika
valitud norm on materiaalõiguslik või menetlusnorm). Kvalifikatsiooniteooriad Kvalifitseerimise probleemi lahendamiseks on pakutud mitmeid teoreetilisi lahendusi, millest on valdavad kaks: o kvalifitseerimine lex fori alusel; o kvalifitseerimine lex causae alusel. 1. Kvalifitseerimine lex fori alusel Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemides kvalifitseeritakse õigussuhteid reeglina lex fori alusel. Kui kvalifitseerima peab välisriigis tekkinud õigussuhet, tehakse seda tavaliselt kohtu asukohariigi õiguse kohaselt ning kui õigussuhet ei ole võimalik nii kvalifitseerida, siis otsitakse kohalikust õigusest kõige lähem analoog. Sir Otto Kahn-Freund on välja pakkunud kvalifitseerimise nn valgustatud lex fori teooria alusel. Väidetavasti on võimalik luua REÕ raames kõigis õigussüsteemides eraldi kvalifitseerimisreeglid, mis erineksid siseriiklike õigussuhete kvalifitseerimisest. Arvestatakse
Ka selles valdkonnas olen ma palju lugenud ja palju õppinud. Ütlen kohe, et sõna "lugemine" all ma mõistan ehk midagi täiesti muud, kui enamus meie niinimetatud "intelligentsist". Tunnen paljusid, kes "loevad" lõputult palju raamat raamatu järel, täht tähe järel ja ikkagi ei kutsu ma neid inimesi teisiti kui "paljulugenuiks". Loomulikult omavad need inimesed suuri "teadmisi", kuid nende aju ei ole üldse võimeline midagi õigesti omandama, registreerima ja kvalifitseerima vastuvõetud materjali. Nad ei valda absoluutselt kunsti eraldada raamatuis hinnalist mittevajalikust, vajalikku peas hoida ja liigset, kui võimalik, lihtsalt mitte märgata ja igal juhul mitte end ballastiga koormata. Pole ju lugemine ise mitte eesmärgiks omaette, vaid ainult vahendiks eesmärgi saavutamisel. Lugemise eesmärgiks on aidata inimesel saada teadmisi suunas, mis määratakse kindlaks tema võimetega ja tema sihilepüüdlikkusega
annaabi.ee 
