tada (I)-t (II)-le või vastupidi, sest nad võivad olla kohandanud termini "kvaalid" omaenda teoreeti- listeks eesmärkideks, et tähistada mingit avastatavate omaduste perekonda, millel neile tundub ole- vat täita oluline roll nende tajumusliku äratundmise ja mälu neurofüsioloogilises teoorias. Chase ja Sanborn võiksid kurta mitte vähestest filosoofilistest eestkõnelejatest saadetuna , et need omadu- sed, mida neurofüsioloogid arva-[2679]vad heaks "kvaalideks" kutsuda, ei ole need kvaalid, millest nemad räägivad. Teadlaste vastulauseks on: "Kui me ei saa eristada (I)-t (II)-st, ei saa me kindlasti kumbagi teie väidet toetada. Kui te meilt toetust tahate, tuleb teil oma kvaalide mõistest loobuda." Selle juures ei paista silma mitte ainult see, et empiirilised meetodid ei küüni eristuseni nende nii erinevatena tunduvate väidete vahel kvaalide kohta, vaid nende küündimatus vaatamata sellele, et
Seda võib mõista ka nii, et kuidas aju loodud virtuaalne reaalsus tekib? Kuidas aju loob virtuaalse reaalsuse, milles me kõik igapäevaselt elame? Näiteks tekib inimesel "valutunne" parajasti siis, kui ta kõrvetab oma näpud ära ja selle tagajärel liiguvad teatud ärritused teatud ajupiirkonda, kus neid töödeldakse. Sellisteks 15 inimese vaimuseisundite elamussisudeks nimetatakse kvaalideks. Kvaale on nimetatud ka fenomeniliseks teadvuseks. Kindel on see, et teadvus on ajus. Inimese aju koosneb miljarditest neuronitest, mis ajas kõik perioodiliselt laenglevad ja üksteisega seostuvad. Näiteks kui neuron on laetud, tekitab see ruumis elektrivälja. Ajus on olemas miljardeid neuroneid ja need kõik tekitavad oma laenglemistega elektriväljasid, mis kõik kokku summeerudes tekib üle kogu aju üldine elektriväli. Näiteks kui
kogemused? Seda võib mõista ka nii, et kuidas aju loodud virtuaalne reaalsus tekib? Kuidas aju loob virtuaalse reaalsuse, milles me kõik igapäevaselt elame? Näiteks tekib inimesel “valutunne” parajasti siis, kui ta kõrvetab oma näpud ära ja selle tagajärel liiguvad teatud ärritused teatud ajupiirkonda, kus neid töödeldakse. Sellisteks inimese vaimuseisundite elamussisudeks nimetatakse kvaalideks. Kvaale on nimetatud ka fenomeniliseks teadvuseks. Peale kvalitatiivse elamussisu on olemas ka intentsionaalne struktuur, mis seisneb mõtete sisus ja nende tõeväärtustes. Näiteks teletorn on 314-ne meetri kõrgune, kuid kuidas peaks ajus olev neuronaalne aktiivsus käima teletorni kohta ja kuidas seletada seda, et antud teletorni kõrgus on õige või väär? Põhimeeleolud ja põhihoiakud on eranditeks nagu näiteks põnevus ja pessimism.
annaabi.ee 
