Järgmine samm oli neljabitine värviedastus, mis võimaldas kuvada juba 16 erinevat värvitooni (kaks neljandas astmes on 16, bitil on kaks võimalikku väärtust ning pikseli värviinfo koosneb nüüd juba nelja biti infost). Pärast neljabitist tuli kaheksabitine värviedastus, mis võimaldas kuvada 256 värvitooni (kaks kaheksandas astmes on 256). Pärast 256 värvist koosneva paleti väljatöötamist leiutati veel üks kaval moodus võimalikult kena pildi kuvamiseks: adaptiivne ehk kuvatavast materjalist sõltuv palett. Adaptiivne palett tähendab seda, et need 256 värvi pole fikseeritud muu kui ainult maksimaalse kuvatavate värvide arvuga, kuid toonid selle arvu sees võivad varieeruda vastavalt materjalile, mida on vaja näidata. Näiteks suvise rannapildi puhul, kus on palju kollaseid toone, kohandatakse see 256 värvist koosnev palett nii, et enamus paletis sisalduvast 256 värvist on antud juhul kollase erinevad toonid.
Folder Options avanevast aknast, raadionupuga Single-click to open an item. Sel juhul tuleb faili nime muutmiseks viia kursor faili nimele ja valida hüpikmenüüst korraldus Rename. Tööriistaribade kasutamine Kaustaakendes ja töölaual võid kasutada mitmeid kohaldatavaid tööriistaribasid. Akna vasakus servas võid tööpaani asemel avada Eploreri-paane. Kuvatavad tööriistaribad ja Exploreri-paan valitakse aknamenüü View korraldustega. Windows XP saab ise aru aknas kuvatavast infost ning valib vastavalt sellele vajalikud nupud ja menüüd, samuti akna vasakus servas paikneval tööpaanil kuvatavad korraldused. Standardsetest tööriistaribadest saad valida järgmiseid: Tööriistariba Kasutus Standard Buttons Enamkasutatavate korralduste andmiseks (kopeerimine, siirdamine, kustutamine, kuva muutmine, kaustapuus edasi-tagasi liikumine). Address Bar Veebilehtede, kaustade, dokumentide ja programmide avamiseks.
kõikidele selles kihis olevatele null-laiusega joontele. Kui aga mõnele joonele on mingil muul moel antud laius (PLINE / W, DONUT / (D1/D2), TRACE, ELLIPSE (PELLIPSE = 1 ja W > 0) jne.), siis neile joonejämeduse (LW) seadistamine ei mõju 10) Joontele, mille kohta kehtib seadistatud joonejämedus, kujundatakse kuvamisel ja printimisel otsad poolümaratena (ümardusraadiuseks on pool kuvatavast joonejäme- dust. Muide – vahemärkusena olgu öeldud, et vastavalt jooneliikide ja nende kasutamise ISO- standardile peavadki sellised olema joonte otsad. Ilmselt on asi selles, et standardeid koostanud ametnikud tundsid vaid plottereid, mille sulgede silindrilised otsad joonestavadki sellise kujuga joone alg- ja lõppotsi, (laser- või tindiprinterile on see ükskõik kuidas tindipiisku või tahmaosakesi paberile paigutada):
annaabi.ee 
