poole päevadest ning sademete hulk ulatub maa kaguosas 750 millimeetrini aastas. Keskmine sademete summa varieerub 550-800 mm. Kõige vähem sajab rannikuvööndis, kus kõige kuivem aeg aastast on kevad ja suve esimene pool. Enim sademeid on kõrgustikel ja läänerannikust 30-60 km kaugusel. Eesti teadaolevalt suurim paduvihm oli 19. juulil 1973 Võrus, kus 10 minuti jooksul mõõdeti 15,4 mm sademeid. Suurim aastane sademetekogus on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm. Eesti saab kaks korda vähem päikesekiirgust kui Vahemere idarannik. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel (vähem kui pool maksimaalsest võimalikust), päikeselisem on rannikul ja saartel, pilvisem kõrgustikel. Eesti-siseste temperatuurierinevuste kujundajaks on Läänemeri, mis hoiab talvel rannikualad palju soojemana. Keskmine temperatuuride erinevus Lääne- ja Ida-Eesti vahel on talvel 3 kraadi. Kevadel soojeneb
Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel. Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75135 päeva 6 VEESTIK Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km)
õhuniiskus on 8083%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 30 60 km kaugusel. Rannikuvööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm (http://kuninga.parnu.ee/?download=Eesti %20kliima.pdf, 2010). 2. EESTI KLIIMA PIIRKONDLIKUD ERINEVUSED Kliima erinevused Eestis avalduvad harilikult mõnekümnest kilomeetrist maksimaalselt mõnesajani ja neid saab vaadelda mesopotaamsete protsessidena. Nende all mõeldakse meteoroloogias näiteks kohalikku tsirkulatsiooni, äikest ja sellega seatud nähtusi (Raukas 1995: 189).
annaabi.ee 
