Teemant kõige kõvem looduslik mineraal - Kõrge sulamis temp 3500c - Värvuseta - Kasutatakse klaasi lõikamiseks ja metalli lihvimiseks Kristallivõres on süsinikuaatomid võrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Sellega on seletatud teemandi tugevus. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit on kihilise ehitusega, pehme, hallikas ja läikiv. Grafiit juhib eleketrit Süsiniku aatomid paiknevad kuusnurga tippudes ja kuusnurgad paiknevad kihtidena. Kihtide vaheline kaugus on suurem kui vahemaa kuusnurga süsiniku aautmote vahel, see töttu on grafiit pehme. Kasutamine: pliiatsisüdamikud, elektroodid (?) Fullereenid koosnevad kerakujulistest ainult süsinikku sisaldavatest molekulidest. Süsi ja tahm Aktiivsüsi saadakse kui puidusöest juhitakse läbi veeauru, see suurendab sõe poorsust ja võimet siduda mitmeid aineid Kasutatakse: meditsiinis, sõjaväes
Miroslava Karlova LÕ-11 Mina ja keskkond ,,Milline on talve värv?" EESMÄRGID: 1. Kujundada kujutlust aastaaegadest; 2. Kujundada kujutlust, et loodusnähtused on tsüklilised; 3. Korrata, millega erineb talv. 4. Teha selgeks, miks talve peavärv on valge. VAHENDID: 1. Talve maastikud (pildid ja fotosid); 2. Kaardid, mis näitavad loodusnähtused, aastaajad; 3. Kaardid, fotod ja pildid, kus on erinevad loomad; 4. Suur valge paber; 5. Kuusnurgad, mis on tehtud paksust valgest paberist (lumehelvede jaoks); 6. Läbipaistev kile; 7. Käärid; 8. Värviline paber; 9. Suur jäätükk; 10. Audioheli talve loodusest. EELTÖÖ: 1. Paluda lapsi ja vanemaid tuua perefotosid, mis on tehtud talvel. Korraldatakse näitust ,,Meie Talv". 2. Lapsed vaatavad pilte ja ütlevad, mis on piltidel. 3. Kui on jalutuskäik, lapsed jälgivad, mis värv on kõige rohkem domineeriv talvel, leiavad
Grafiit Tumehall kristalliline läikiv aine. Ta juhib elektrit ja on rasksulav(3500o)Vastandina teemandile on grafiit väga pehme, puudutamisel tundub ta rasvane ja jätab paberile tumeda jälje. Tänu sellele omadusele valmistatakse grafiidist pliiatseid. Teemandi ja grafiidi kõvaduse suur erinevus seletub nende erineva kristallstruktuuriga. Grafiidi kristallis paiknevad kõik süsiniku aatomid korrapärase tasapinnalise kuusnurga tippudes. Kuusnurgad paiknevad kihtides, seejuures kihtidevaheline kaugus on suurem kui kuusnurgas süsiniku aatomite vahel. Süsi Süsi ei ole süsiniku kolmas allotroopne teisend. Selle osakesed on ülesse ehitatud grafiidikristallidest. Süsi on rasksulav. Sulanud süsi muutub jahtumisel grafiidiks. Orgaaniliste ainete söestamisel saadus süsi on poorse struktuuriga, sellest ülekuumenenud veeauru läbijuhtimisel saadakse suure adsorptsioonivõimega aktiivsüsi. Aktiivsütt
Sellepärast ei juhi teemant elektrit. Grafiit Tumehall kristalliline läikiv aine. Ta juhib elektrit ja on rasksulav(3500o)Vastandina teemandile on grafiit väga pehme, puudutamisel tundub ta rasvane ja jätab paberile tumeda jälje. Tänu sellele omadusele valmistatakse grafiidist pliiatseid. Teemandi ja grafiidi kõvaduse suur erinevus seletub nende erineva kristallstruktuuriga. Grafiidi kristallis paiknevad kõik süsiniku aatomid korrapärase tasapinnalise kuusnurga tippudes. Kuusnurgad paiknevad kihtides, seejuures kihtidevaheline kaugus on suurem kui kuusnurgas süsiniku aatomite vahel. Süsinikdioksiid-CO2 Õhus leidub ligikaudu 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: CaCO3+2HCLCaCl2+H2CO3 H2CO3H2O+CO2 Süsinikdioksiid-CO Süsinikdioksiid tekib orgaaniliste ainete ja kütuse mittetäielikult põlemisel. Rahvapäraselt
Teemant on värvitu kristalne aine, looduslik vääriskivi ja kõige kõvem mineraal. Süsinikuaatomid paiknevad üksteisest võrdsel kaugusel ning iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, kivimite puurimiseks ning metallide ja vääriskivide lihvimiseks. Grafiit on hallika värvusega väga pehme kristalne aine, puudutades tundub rasvasena. Süsiniku aatomid asuvad kihiti ning kihi moodustavad korrapärased kuusnurgad, milles iga aatom on üksiksideme kaudu seotud kolme naaberaatomiga, neljas side on teise kihiga. Grafiiti kasutatakse pliiatsites, segades seda saviga. Kuna see on väga tulekindel, valmistatakse sellest ka tiigleid ja rakettmootorite düüse. Pulbri ja õli segu on väga hea määrdeaine. Elektrijuhtivuse tõttu valmistatakse sellest elektroode ja liugkontakte. Aatomireaktorites kasutatakse seda neutronite aeglustajana.
Grafiit on tumehall kristalliline läikiv aine. Ta juhib elektrit ja on väga raskesti sulav (3500*C). Vastandina teemandile on grafiit väga pehme, puudutamisel tundub ta rasvane ja jätab paberile tumeda jälje. Selle omadusel põhineb grafiidi kasutamine pliiatsite valmistamisel. Teemandi ja grafiidi kõvaduse suur erinevus seletub nende erineva kristallistruktuuriga. Grafiidi kristallis paiknevad kõik süsiniku aatomid korrapärase tasapinnalise kuusnurga tippudes. Nimetatud kuusnurgad paiknevad kihtides, seejuures kihtidevaheline kaugus on suurem ki kuusnurgas süsiniku aatomite vahel. Grafiidis on iga süsiniku aatom seotud kolme kovalentse sidemega (selleks loovutab iga aatom 3 elektroni). Süsiniku aatomi neljas valentselektron jääb vabaks, mille arvel grafiit juhib elektrit. Grafiiti kasutatakse määrdeainena, pliiatsisüdamike, ekeltroonide ning tulekindlate tiiglite valmistamisel jm. Neutronite aeglustajana leiab ta rakendamist tuumareaktorites. Grafiidi