Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised
kuivendada maad ning ehitada kanaleid jõgedele. Kui heita pilk tagasi industrialiseerimiseelsele ajale ja võrrelda seda inimestest puutumata jäänud metsadega, on selgesti näha, et majandamise tulemusena on välja kujunenud täiesti erinev metsamaastik. Majandatud metsades ei jätku kõikidele liikidele elupaiku, millega nad on evolutsiooni käigus kohastunud. Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel asenduvad liigirikkad kooslused liigivaestega, nagu juhtus kuusikutega. Kui puuduks inimtegevus, oleks meie maa kaetud soode, metsade ja veekogudega nagu 4000 aastat tagasi, mil metsakatvus oli 85-90 % (V.I.E LK 8). Looduslike väärtuste püsima jäämine eeldab eelkõige inimese ja looduse sõbralikku läbisaamist ja nende vahelist harmoonilist tasakaalu. On olemas ütlus, ,,Mets ühendab põlvkondi" ja et selle moto mõte jääks püsima peab inimene käituma nii, et kahju metsale ei tekiks või oleks siis võimalikult väike.
Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid.
annaabi.ee 
