2. kooskõlastusviisa, mis asub paremas veerus Näide: a) viisad ametikirjal. Säilitatakse 5 aastat (koostaja) (kooskõlastusviisa) /allkiri/ /allkiri/ Marika Nukk 18.04.05 Paul Kuuseoks 18.04.05 b) viisad käskkirjal. Säilitatakse üle kümne aasta. (koostaja) (kooskõlastaja) /allkiri/ /allkiri/ Marika Nukk Sekretär Paul Kuuseoks 18.04
FRYDERYK CHOPIN 200 Maiken Vuks 10.B Tallinn 2010 Sissejuhatus Mina käisin kuulamas Jubilate kontserdisarja Fryderyk Chopin 200 kontserdit 11.märtsil 2010 kell 18:00 Eesti Muusika ja Tantsuakadeemias. Esitusele tulid Fryderyk Chopin'i teosed tema 200nda sünnipäeva puhul. Esinesid EMTA klaveriosakonna õppejõud : Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, Age Juurikas, Ada Kuuseoks, Kai Ratassepp, Ivari Ilja, Tanel Joamets, Marko Martin, Mati Mikalai, Toivo Nahkur, Lembit Orgse ja Ralf Taal. Kava Ivari Ilja esituses Nokturn H-duur op 62 nr 1 Ada Kuuseoksa esituses Barkarool Fis-duur op 60 Tanel Joametsa esituses Polonees f-moll op 71 nr 3 Mati Mikalai esituses Ballaad g-moll op 23
aastal. Kavas oli Mozarti Sonaat kahele klaverile KV 448, Arenski Süit, Chopini Rondo ja Eugen Kapi tantsud balletist "Kalevipoeg". Anna Klas (1912-1999) õppis klaverit Tallinna Konservatooriumis ning seejärel Berliini Kõrgemas Muusikakoolis Leonid Kreutzeri juures. Ta töötas klaveriõppejõuna nii Tallinna kui ka Riia konservatooriumis ning Tallinna ja Tartu muusikakoolis. Tema õpilaste hulka kuuluvad Laine Mets, Virve Lippus, Valdur Roots, Ada Kuuseoks jpt. Alates debüütkontserdist esines klaveriduo pidevalt Nõukogude Liidus, esineti soolokavadega, sega- ning raadiokontsertidel. Publiku tähelepanu köitis kahe klaverikunstniku kõrgetasemeline esinemiskultuur ja huvitav kavavalik, mis kindlustasid neile kõikjal täissaalid. Kõige sagedamini anti kontserte Leningradis ja Moskvas, kuid esineti ka teistes Venemaa linnades, samuti Leedus, Lätis, Taga-Kaukaasias, Ukrainas ja mujal. Igal hooajal oli keskmiselt plaanis 8-12 kontserti
poolest see erineb rakendatud tuletusaluste või liitsõna komponentide tähendusest) ja formaalne külg ehk moodustusviis. Sõnade liitmine. Liitsõnad on nominatiivsed keeleüksused nagu sõnaühendidki ja koosnevad kahest (või enamast) täistähenduslikust sõnast. Eesti keeles on väga levinud liitnimisõnade ja -omadussõnade moodustamine. Mõnikord on nende ja sõnaühendite struktuur väliselt täiesti sarnane. Kuid ka sel juhul avaldub mingi semantiline erinevus. Nt keeleüksuste kuuseoks ja kuuse oks tähenduse erinevus seisneb selles, et sõnaühend kuuse oks kajastab mingi osa kuulumist tervikusse (Selle kuuse kõige kuivem oks), liitsõna kuuseoks aga okste liiki (Kõige kuivem oks oli kuuseoks). Näites tähistavad nii liitsõna kui ka sõnaühend okste allrühmi, kuid rühmitamisalused on seejuures erinevad. Kuuse oksad kuuluvad ühele kuusele, kuuseoksad kasvavad aga kõikide kuuskede küljes. Köögi riiul (olgu see või raamaturiiul) asub köögis,
- suusaninade vahelduv tõstmine (kandade tõstmine on ohtlikum), - sama, pikendades ühel suusal libisemist, - laskumine ühel suusal, - astumine ühelt paralleelrajalt teisele ja tagasi, - kükkist ülessirutus väikese hüppega, - hüplemisel suusaninade üles tõmbamine 5-10cm, - madal üleshüpe, korduv hüplemine, hüpete kõrguse suurendamine, - laskumisel hüplemine kõrvale suusalt-suusale, 2 suusaga korraga, - hüpe üle takistuse (kuuseoks lumel), - mitu hüpet (takistust) järjest. 3) Laskumine kõva lumega (jälgedeta) nõlval: - eeltoodud harjutuste kordamine, need on raskemad, sest suuski juhtivaid jälgi ei ole, - asted kõrvale, astete pikkust või tempot suurendades, - põikilaskumine, asted oru poole, - põikilaskumine, asted mäe poole, tempo kiirendamine, - uisusamm aeglases tempos väikesel kiirusel (keppe ei kasutata), - uisusammpööre aeglases tempos, - uisusamm eriti pika sammuga,
annaabi.ee 
