SALMISTU KÜLA Arengukava 2010-2015 ülevaade NIMI KÜLA Asub Kuusalu vallas 45km kaugusel Tallinnast, 8km Kuusalust 1 meremiili kaugusel on Pedassaar, mis on osa külast 6km kaugusel Tallinn-Narva mnt Pool külast asub mere ääres, teine osa endiste suvilakooperatiivide maa-alal: Pedassaare, Laane, Klaukse AJALUGU Salmistu küla esmamainimist võib lugeda aastast 1455 Eesti ajal edukas kaluriküla, tegeleti ka piirituseveoga Soome Nõukogude ajal piiritsioon Taasiseseisvumise järel tunnustatud puhkerajoon Viimastel aastatel hoogne elamuterajamine ning
1970 aastal anti talle Lenini preemia. Eriti suur tähelepani koorilauludel, neid on 200 ümber, üle poole meestekoorilaulud. ,,Hakkame, mehed, minema", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Õhtu rannas". Ooper ,,Tormide rand". Muusikapedegoogina on tal eriline võime õpilasi kaasa haarata ja neid innustada. Tal on ka kogemusi mida rikkalikult jagada. Talle on omane rahvuslik huumor, mida on tunda mõnest ta teosest. Veljo Tormis. (1930) Päris Kuusalust, kuid elas vahepeal Vigalas. Isa oli köster. Õppis Tallinna muusikakoolis orelit ja koorijuhtimist. Tema looming on sisukas ja mõttesügav. Hetkel on ta meie silmapaistvam ja omalaadsem koorikomponist. Koorilooming on tal küllalt suur ja mitmepalgeline. On nii lihtsaid, kui ka keerulisemaid, suuremaid, kui ka väiksemaid teoseid. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Koorilooming jaguneb folkloorseks ja mittefolkloorseks. Põhiomadusteks on rahvuslik helikeel ja tundelaad
Teise korruse sisustamisel on püütud jäljendada ruumi keskaegset ilmet. Keskel on massiivne laud, mida ümbritsevad metsseanahkadega kaetud tugevad toolid. Seintel ja laes on metallist sepisvalgustid. Ruumi kaunistavad vitraazid, mis valmisid a-tel 1998-2002. Torni ülemise korruse seintel on pildid, mis kujutavad inimesi keskaegsetes riietes (autor Eve Veermäe). Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis 3 kilomeetrit Kuusalust Tallinna poole. Linnus rajati oletatavasti 1520. aasta paiku Kiiu mõisaomaniku Fabian von Tiesenhauseni poolt kindlustatud tornelamuks. Kiiu torn vasallilinnusena on Eesti väikseim linnuseehitis. Tornis on neli korrust, väljastpoolt ümbritseb kivimüüri puidust ringrõdu. Müüride paksus jalamil on 1,8 meetrit, torni sisemine läbimõõt küünib 4,3 meetrini. Kitsad aknad olid algselt mõeldud laskeavadeks, ringrõdu aga kaitsekäiguks, mille põrandas olid tõrjeaugud. Torni
ilmajäämist kuulutati, nälga ja surma ennustati. Paljud väljendid olid erakordselt värvikad, nagu "susi sittugu su supipatta", "saagu sul savitsed lapsed" jm. NÄITED: http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-1024--g.mp3 Anette Raagul Koselt http://www.folklore.ee/Berta/muusika/PL-0067--A1.mp3 Hindrek Tamm Jõelähtmelt http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-0735--e.mp3 Kristjan Kiviloo Kuusalust Mardilaul Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TÖÖKEELD JA RITUAALSED TOIDUD Kehtis linatööde keeld (eriti Lõuna-Eestis) - linakasv ei edene; lambaniidu keeld mardipäevast kadripäevani - lambad ei edene. Keelati veel naiste lina-, villa- ja käsitööd - lambaedu kaob. Mardipäeval tuli santidele
1000 korjanduslehest tuli koos rahaga tagasi 585 lehte, 313 lehte jäi tühjaks ja 102 läks kaotsi. Seadue järgi ei tohtinud ükski leht jääda ringlema. Hakati siis kirjavahetust pidama nendega, kelle poole need korjanduslehed liikusid. Kirjavahetus lehtede tagasisaamiseks ulatus kümnete kirjadeni päevas. Lehti otsiti isegi politsei abiga, eriti kui oli signaale, et keegi on lehega raha küll kogunud, aga seltsile üle poole kandnud. Toetamisest keeldumise põhjusi oli igasuguseid. Kuusalust teatati, et kuna 3 kohalikku seltsi ja kirik ise korjandusi korraldavad, ei ole enam võimalik teisi toetada. Narva Aleksandri koolist vastati, et Reimanni, Koidula ja Kreutzwaldi toimkonnad võiksid omavahel korjandusi kooskõlastada. 5 Võru maakonnast toetasid samba püstitamist Saru, Peri, Kõlleste, Urvaste, Karilatsi, Viitina, Vana-Antsla, Saaluse ja Sõmerpalju vald, Põlva kogudus, Võru Maavalitsuse