salmideks ja kasutatakse lõppriimi. Uuema rahvalaulu heliulatus suurenes, suuremad hüpped, intoneeriti täpselt-puhtalt. Liigid: 1.Vaimulikud rahvalaulud 2.Mängu-ja tantsulaulud 3.Sõja-ja vangilaulud. Lauldakse koos või üksi, laulmine eeslaulja ja kooriga väheneb. Lauldi pillide saatega ja suurenes meeste osakaal. Info meie muusikaelust enne 12ndad sajandit oli väga napp. Üksikud teated on meieni jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest ja dokumentidest . 1164 rajati Kuusallu tütarlaste klooster. Tolleaegne jumalateenistus oli tihedalt seotud laulu ja retsiteerimisega. 1329 esimesed orelid Helme ja Paistu kirikus. Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaule ja kirikulaule vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suurosatähtsus Eesti folklooris. Tähtis koht oli ka ilmalikul muusikal. Jumalateenistuse järel peeti ilmalike pidustusi kirmeskeid. Muusikaelu 16ndal sajandil. Üritati läbi koraalilaulu inimesi kirikulaule laulma panna
"Mardilaulud", üheksa laulu meeskoorile (rahvaluule) - "Eesti kalendrilaulud I" "Vastlalaulud", kolm laulu meeskoorile (rahvaluule) - "Eesti kalendrilaulud III" 1968 "Laulu algus" ühendkooridele (Hando Runnel) "Talvemustrid", neli laulu naiskoorile (Andres Ehin) - "Looduspildid IV" 12 1969 "Maarjamaa ballaad" meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Meie varjud" meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Nekruti põgenemine Tallinna Toompealt koju Kuusallu" meeskoorile (rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) "Suvemotiivid", kolm laulu naiskoorile (Aleksander Suuman) - "Looduspildid II" "Kuus eesti jutustavat rahvalaulu" häälele ja klaverile (rahvaluule) "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile) 1970 "Etüüdid helilaadides" ("Modaalsed etüüdid"), seitse miniatuuri naiskoorile/ lastekoorile (rahvaluule) "Liivlaste pärandus", viis laulu segakoorile
/Üprus 1956, lk 5/ Enamik on majanduskeskusele kohaselt puhtal kujul majandushooned, ei ole ei kloostrikirikut, kabelit ega muid kloostriruume-hooneid, mis olid olemas Padise kloostril. Kus siis elasid ja teenisid jumalat oletatavad Kolga vaimulikud vennad? Kas on mõni endine vaimulike vendade hoone või ruum hiljem kasutust leidnud majandusotstarbel? Kuid kabel pidi ikkagi olema ka majandusmõisas, sest igapäevaseid palvusi pidasid ka ilmikvennad /Markus 2009/ ja selleks nad vaevalt Kuusallu sõitsid. 6 Soomerootslasest maastikuarhitekt Norrman, kes Kolga mõisa pargi põhjal oma diplomitöö tegi, toob ära 1586. aasta nimistu loetelu ära osaliselt, kui ühe olulise täiendusega: ta mainib "Mõisas oli ka suur kivimaja, mis ilmselt oli sel ajal varemetes". Sellest kirjutan pikemalt peatükis 3. Seega oli Kolgas mitu kivist keskaegset hoonet, mis kõik on kuhugi ära kadunud. Samuti pidi olema
annaabi.ee 
