Tartu 2007 Üldandmed Objektiks on saun, mis asub Tartumaal, Mäksa vallas, Kuusiku talus. Sauna valisin põhjusel, et ülejäänud talu hooned olid halvemas seisukorras ja enamus on juba kokku lükatud, et saaks uut maja krundile tegema hakata. Sauna mõõtmed on 4,7m x 2,7m. Maja sünniks võib lugeda aastat 1930-ndaid, seega ligi 80-nd aastat vana. Maja oli viimati kasutuses üle 5 aasta tagasi. Talus oli neli hoonet. Elumaja, milles oli rehialune koos lauda ja väikse kuuriga. Eraldi oli veel küün, üks väike abihoone ja saun. Vundament Eesti paljud vanemad majad on ehitatud ilma vundamendita. Sellisel juhul on probleemiks külm ja niiskus, mis tungib seina alt nii tuppa, kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Antud saunal on maakividest vundament vahetatud hiljuti 2 lintvundamendi vastu, et kaitsata palke niiskuse ja külma eest. Suuresti tänu sellele on
Ja järsku ta taipas ja sõnas eidele: ,,See kuramuse sunnikust kolaostja pani oma suitusga minu kuuri põlema ja nüüd on kadunud nagu tina tuhka. Oi ma otsin ta raisa üles ja ajan tal naha üle kõrvade!" ning kargas maruvihasena püsti, läks võttis toast jahirelva ja istus linttraktorisse ja sõitis hoovist välja küla poole. Tuletõrjujad said ka parajasti järelkustutusega ühele poole, pakkisid oma riistvara kokku ja sõitsid tagasi depoosse! ,,Mis kuuriga juhtus?" küsis õhtuhämarusest tuppa astunud poeg emalt. ,,Põlema läks," vastas ema nukralt ning vaatas oma äranutetud silmadega poega. ,,Nojah, õnnetusi juhtub. Kus isa on?" küsis poiss vaikselt emalt. ,,Ei olnud see mingi õnnetus, isa läks sul antiigiärimeest püüdma, kes tema arvates kuuri põlema pani." Jõudnud lause vaevalt lõpetada, hakkas kostavale tulema linttraktori lintide kilinat ja peatselt oli näha, kuidas kaks laternat keeras hoovi
remondiks või talvekorterisse. 7 1938.aastal oli Vanasadama põhjamuulile rajatud raudbetoonist tuletorn koos sadamasuu tulega. Torni kõrgus veepinnast ulatus 17 meetrini. Sadama peavärav kujundati arhitekt Karl Lüüsi projekti järgi, mis oli saanud Veeteede Valitsuse korraldatud konkursil teise koha, kuid osutus paremini rakendatavaks. Torni juurde ehitati vahimaja muulivahi korteri ja kuuriga. 3. Sõjaaeg Tallinna sadamas 1944. aasta Jaanuaris hakkasid saksa väed tegema ettevalmistusi sadamarajatiste purustamiseks juba tõsiasjaks saanud taandumisel. Sadamasildadesse ja ladudesse paigutati iga paarikümne meetri tagant fugasspommid. 25. juulil kärgatas Vanasadama läänemuuli ääres plahvatus miinilastiga laeval “Nordenfeld”. Muulil lendas õhku lahingumoonaladu 600 tonni mürskudega. Purunes suur osa sadamasillast. 21
1.2 Ülevaade uuritud elamutest Uuringuobjektideks olid maapiirkondades asuvad enne Teist maailmasõda ehitatud palk- taluelamud. Uurimisobjektid valiti MTÜ Vanaajamaja, Eesti Vabaõhumuuseumi, MTÜ Piiriveere Liider ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt pakutud kandidaatide seast. Elamud valiti lähtuvalt nende kasutusotstarbest, kütteviisist ja asukohast. Peamised elamutüübid olid: lahuselamu (13 tk.); rehielamu (kambrid + rehetuba + rehealune) ja koosehitis (elamu koos kuuriga, laudaga vms. ühe katuse all) (11 tk.); Setu talu elamu (5 tk.). Lahuselamu Koosehitis Rehielamu Setu talu elamu (vaade teelt) Joonis 1.1 Uuringus esinenud peamised elamutüübid. Rehielamuna on uuringus käsitletud elamut, kus ühe katuse all on rehetuba, sellest ühele poole jääb rehealune ja teisele poole jäävad eluruumid (Joonis 1.2 vasakul)
annaabi.ee 
