igas punktis. Geomeetriline tõlgendus: Tunnus – saab joonestada graafikult nö pliiatsit tõstmata. Tingimused pidevuseks: 1) Funktsioon f(x) peab olema määratud kohal a (so f(a) peab eksisteerima). 2) F-l f(x) peab olema lõplik piirväärtus kohal a (st lim (x) f(x) peab eksisteerima). 3) Peab eksisteerima võrdus lim 𝑓(𝑥) = 𝑓(𝑎) 𝑥→𝑎 Kõik polünoomid on kõikjal pidevad N: ruutvõrrand, kuupvõrrand 17. Funktsiooni katkevuspunktid (definitsioon). DEF. Kui funktsioon ei ole pidev kohal a, siis punkti a nimetatakse funktsiooni f(x) katkevuspunktiks. Seega on f(x) katkev kohal a, kui on täidetud vähemalt üks kolmest järgnevast tingimusest: 1) f(x) pole määratud kohal a 2) F-l f(x) ei ole lõplikku piirväärtust kohal a 3) lim 𝑓(𝑥) ≠ 𝑓(𝑎) 𝑥→𝑎 18. Funktsiooni tuletis (definitsioon, tähistused)
. . . 6) S ↵ Liitjoone teravad nurgad ümardatakse vastavalt regressioonivõrrandile. Eelnevalt “asendatakse” kaarjad liitjoone osad sirglõikudega ja alles siis töödeldakse liitjoont. Soovitatav on tutvuda ka kõverjoont joonestava käsuga SPLINE. Silumisel kasutatava regressioonivõrrandi kuju on määratud AutoCADi põhimuutujaga SPLINETYPE. Lubatud on: SPLINETYPE = 5 – ruutvõrrand; SPLINETYPE = 6 – kuupvõrrand. Kõikide teiste põhimuutuja SPLINETYPE väärtuste seadistamisel väljastatakse vea- teade, et põhimuutujale SPLINETYPE sellist väärtust anda ei saa, ja kasutatakse eelmist SPLINETYPE väärtust, väljutakse põhimuutuja seadistamisest ja väljutakse käsust: Cannot set SPLINETYPE to that value *Invalid* Type a Command Töö 3 Klamber 65
võrrandit (3.9) lähemalt. Korrutame võrrandit (3.9) V2-ga ning viime kõik liikmed ühele poole võrdusmärki. Saame 3 2 p V −b ' z RT V a ' V −a ' b '=0. (3.10) Joonis 3.2. Van der Waalsi isotermid – gaasi rõhu p sõltuvus gaasi ruumalast V etteantud gaasikoguse z korral. Antud võrrand on iga fikseeritud z, T ja p väärtuse korral V jaoks kuupvõrrand, millel on üldjuhul 3 lahendit. Näiteks joonisel 3.2 on gaasi temperatuuril T2 rõhu väärtusel p2 gaasil võimalik 3 erinevat ruumala väärtust. Rõhu p1 korral on gaasil üks võimalik ruumala väärtus. Temperatuuril T 1T kr korral saab võrrandil (3.10) iga fikseeritud rõhu väärtuse jaoks olla vaid 1 reaalne lahendit, st ruumala suurenemisel väheneb gaasi rõhk monotoonselt. dp
∑ ln kus ln on ankrupiirkonna n-nda visangu pikkus. Pinged juhtmes arvutatakse juhtme oleku võrrandi abil: γ 2E l 2 γ 02El 2 σ− = σ0 − − αE ( t − t 0 ) 24σ 2 24σ 02 Võrrand võimaldab arvutada juhtmes esineva tõmbepinge σ erikoormusel γ ja temperatuuril t, kui on teada nn lähtesuurused σ0, γ0 ja t0. Viimased leitakse kriitiliste visangute alusel. Võrrand sisuliselt kuupvõrrand: σ3 ± A σ2 = B Võrrandi abil arvutatakse pinged kõigi eelpool toodud arvutuslike koormus- kombinatsioonide puhul. Need pinged on vajalikud ka mastide arvutamiseks avariilistel koormusjuhtumitel. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 26 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 3.6 JUHTME RIPE
annaabi.ee 
