ka alkohoolseid jooke nt tahked viljad.Iga pähkel on kompvekkide,halvaa,praline Rasva-valgu- ja pähklilikööri. vähemalt osaliselt kaetud e ja sarapuupähklivõi kiudainerikas, sisaldades helerohelise, kausja viljakatte - valmistamiseks. Sobivad A-,E-,B-rühma lüdi ehk kuupulaga, mis on kala- ja lihatoitude, salatite vitamiine,magneesiumi, rohtne ja servast narmastunud. maitsestamiseks. kaaliumi,rauda,tsinki ja Pähkel paikneb koores, mis on seleeni. mõnel liigil õhem, teisel paksem. Pähkel on kollakas ning seda katab õhuke pruun kest.
Sügisel lehed pruunistuvad ja püsivad kaua puul. 5. Õied ja viljad: õitseb lehtimise ajal mai lõpul - juuni algul. Isasõied rippuvates kollakasrohelistes kuni 6 cm pikkustes urbades, mis paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied noortel võrsetel 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Õitseb rohkesti, kuid tolmlemine on seotud ilmastikutingimustega ja seemneaastaid tavaliselt 5-8 aasta järel. Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Tõru alus on ümbritsetud kuupulaga. Noorelt on tõrud rohelised, valminult läikivpruunid, soonelised, piklikud, kuni 3,5 cm pikad. Valmivad septembris-oktoobris. 6. Kasvunõuded: tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Väga hästi arenenud juurestik. Nooremas eas annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 1000 aastat. 7. Kasutus: väga kõrgelt hinnatud puit. Mitmeid vorme kasutatakse ka haljastuses.
Lehed tihti ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga kuni nõrgalt hõlmised ja üsna suured, abilehed väikesed, varisevad varakult. Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist. Vili on pähkel, milline on kas osaliselt või täielikult ümbritsetud lehetaolise, kaussja või toruja moodustisega (kuupulaga). Pähkel peidab eneses lihakate idulehtedega seemet, milline on rasvarikas (60-70 %), samuti sisaldavad valke (ca 10 %) ja suhkruid (ca 5 %). Pähklid on väärtuslikuks toiduainetööstuse tooraineks. Looduslikest liikidest on aretatud rohkesti õhemakoorelisi ja suurema rasvasisaldusega sorte (nimetatakse koondnimega fundukkideks), milliseid kasvatatakse lõunarajoonides. Sarapuude juurestik on hästi arenenud, tungides sügavale maasse. Liigid annavad kännuvõsu,
Kahekojaline, õitseb mais, viljad punased marjad. Külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik mullastiku suhtes. Talub hästi kärpimist - sobiv hekkideks. Paljundatakse seemnest ja pistokstest. Harilik sarapuu Corylus avellana 5-8 m kõrgune põõsas, hargnev, tüveharude läbimõõt kuni 25 cm. Lehed südaja alusega, tipuosas nõrgalt hõlmised, alt rood karvased, külgroodusid 8-10 paari. Õitseb märtsis-aprillis. Viljad ümbritsetud kellukesetaolise narmasja karvase kuupulaga. Pähklid ümmargused-piklikud (hinnatavamad piklikud), valmivad septembris. Küllalt varjutaluv. Kasvab hästi ja kannab rikkalikult vilja raiestikel ja harvikutes. Armastab värsket viljakat huumusrikast sügavapõhjalist mulda, eriti lubjarikkaid. Juurestik hästi arenenud. Paljundatakse peam seemnetest. Paljune ka kännu- või juurevõsust, võrsikutest. Puit punakasvalge, painduv, vastupidav. Näsiniin Daphne mezereum Kuni 1-1,5 m kõrgune püstine põõsas
Lehed tihti ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga kuni nõrgalt hõlmised ja üsna suured, abilehed väikesed, varisevad varakult. Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist. Vili on pähkel, milline on kas osaliselt või täielikult ümbritsetud lehetaolise, kaussja või toruja moodustisega (kuupulaga). Pähkel peidab eneses lihakate idulehtedega seemet, milline on rasvarikas (60-70 %), samuti sisaldavad valke (ca 10 %) ja suhkruid (ca 5 %). Pähklid on väärtuslikuks toiduainetööstuse tooraineks. Looduslikest liikidest on aretatud rohkesti õhemakoorelisi ja suurema rasvasisaldusega sorte (nimetatakse koondnimega fundukkideks), milliseid kasvatatakse lõunarajoonides. Sarapuude juurestik on hästi arenenud, tungides sügavale maasse. Liigid annavad
Talub hästi kärpimist - sobiv hekkideks. Paljundatakse seemnest ja pistokstest. Harilik sarapuu (Corylus avellana) 5-8 m kõrgune põõsas, hargnev, tüveharude läbimõõt kuni 25 cm. Lehed 6-12 cm pikad, 4-10 cm laiad, südaja alusega, tipuosas nõrgalt hõlmised, alt rood karvased, külgroodusid 8-10 paari. Õitseb märtsis-aprillis. Viljad ümbritsetud kellukesetaolise narmasja karvase kuupulaga. Pähklid ümmargused-piklikud (hinnatavamad piklikud), valmivad septembris. Levinud paraskliimaga aladel Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Küllalt varjutaluv. Kasvab hästi ja kannab rikkalikult vilja raiestikel ja harvikutes. Armastab värsket viljakat huumusrikast sügavapõhjalist mulda, eriti lubjarikkaid. Juurestik hästi arenenud. Kasvab rohkesti looaladel Saaremaal ja Lõuna-Eestis. Külmakindel tavalistel talvedel
annaabi.ee 
