Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur). Tihedus Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass (nt. 1 kuupsentimeeter aine mass grammides). · Tihedust tähistatakse kreeka tähega roo ja tema põhiühikuks on kg/kuupmeetrites. · Kui tegemist on väiksemate ainekogustega, kasutatakse sagedamini ühikuid kg/kuupdetsimeetrites või g/kuupsentimeetrites. · Puhta vee tihedus tavatingimustel on 1,0 kg/kuupdetsimeetrites ehk 1,0 g/kuupsentimeetrites.
surnud seisust teise. 4. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. 5. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe.
suunda. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Mootorratas (argikeeles ka tsikkel) on külghaagisega (e. külgkorviga) või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm3 või valmistajakiirus on üle 45 km/h.
· TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE PÕLEMISKAMBRI MAHU SUHET. · SILINDER - SILINDER MOODUSTAB RUUMI, KUS TOIMUB KÜTTESEGU PÕLEMINE JA SOOJUSENERGIA MUUNDAMINE MEHAANILISEKS TÖÖKS. · KOLB - KOLB ON SILINDRIS TIHEDALT LIIKUV VAHESEIN. MOOTORI TÖÖTAMISEL SOORITAB KOLB SILINDRIS SIRGJOONELISELT EDASI- TAGASI LIIKUMIST.
valuutas. Õhutranspordi põhitariifi arvutatakse veetava kauba kaalu ja ruumala alusel, mõõtühikuna kasutatakse kilogrammi. Tariifi arvutamise aluseks on saadetise kaal ja mahukaal ehk tihedus, millelt minnakse veohinna arvutamisel üle arvestuslikule kaalule. Arvestusliku kaalu leidmiseks võrreldakse omavahel kauba tegelikku kaalu ja mahukaalu ning arvestuslikuks kaaluks võetakse suurem absoluutarv. Mahukaalu arvutatakse lennutranspordis 1/6 suhte alusel, kus saadetise ruumala kuupsentimeetrites jagatakse 6000- ga, seega näiteks: 6 dm3 = 1 kg ehk 1 m3 = 167 kg. Tavakaupade standardpõhitariifid on: • miinimumtasu - põhitariif ei tohi olla madalam kui miinimumtasu. Miinimumtariif põhineb alati ühel saadetisel • tavahindade klassid (general cargo rates – GCR) Tavahindade klassid kehtivad tavakaubale ja need jagunevad lähtuvalt kauba kogusest - normaaltariifiks (normal rate), Tähistatakse „N“ - kogusest sõltuv tariif (quantity rate) ehk „Q“
Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites. Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet. Silinder - Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks. Kolb - Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi- tagasi liikumist. Keps - kujutab endast kangi mis seob kolvi edasi tagasi
Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites. Surveaste - on üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. Sisepõlemismootorite tüübid Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel, sõltumata kütusest või taktide arvust, õhkjahutusega ja vesijahutusega mootoriteks. Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest: - 1 silindriline (1)
Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Pöörlemissagedus väntvõlli pöörete arv ajaühikus Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 7 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd.
Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Pöörlemissagedus väntvõlli pöörete arv ajaühikus Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 5 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd.
arv olenevalt mootori margist on vahemikus 5000 – 15 000. Kolvi asendist silindris sõltub selle vaba ruumala. Ruumi, mis ülemises surnud seisus jääb kolvipõhja ja silindripea vahele, nimetatakse põlemis- ehk survekambriks ja selle mahtu põlemiskambri mahuks. Ruumi, mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust liikude alumisse surnud seisu, nimetatakse silindri töömahuks. Silindri üldmahuks nimetatakse põlemiskambri mahu ja töömahu summat. Kuupsentimeetrites mõõdetav töömaht on mootorsaemootoritel 30-100 cm3 ja enam. Gaasi kokkusurutusmäära silindris enne süütehetke iseloomustatakse surveastmega. Surveaste on silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe, praegusaja mootorsaemootoritel on surveaste vahemikus 7-10. Mida suurem on surveaste, seda suurem on küttesegu põlemisel tekkiv gaasirõhk. Surveastet piirab küttesegu isesüttivus ja plahvatuslik põlemine ehk detonatsioon. Detonatsioon on mootorile
48. Mõõt Mõõt on mõõtevahend, mis reprodutseerib mõõtesuuruse üht või mitut teadaolevat väärtust (leppevöörtust). Kuna mõõt säilitab ühe või teise suuruse leppeväärtust, siis koos sellega hoiab ta ka selle suruse ühikut. Mõõdud kehastavad leppeväärtusi vastavate suuruste ühikutes, aga ka kord- või osaühikutes. Näiteks kaaluviht kehastab massi väärtust kilogramides või grammides, mõõtekolb magtu kuupsentimeetrites või millimeetrites, pindepaksusmõõt pindepaksust mikromeetrites jne. Mõõdu all võib mõista nii ühe- kui mitmeväärtuselist mõõtu kui ka mõõtude komplekti. Nii moodustatakse mõne suuruse leppeväärtuste mingi kogumi hoidmiseks ja reprodutseerimiseks üksikmõõtudest komplektid, salved jm. sellesarnased kogumid. Näiteks kaaluvihid, pikkusemõõtude komplekt, takistuste salv jne. Ka tootmises kasutatavad piirkaliibrid kuuluvad mõõtude komplekti hulka.
annaabi.ee 
