ja x väärtused min kuni max, sest tahame sirglõike nende väärtuste vahel Selle illustreerimiseks teen graafiku: 24. Mis on kuupsplaininterpolatsioon? Tuua 2 näidet kuupsplaininterpolatsiooni kohta Kuupsplaininterpolatsioon võimaldab panna joone, mida nimetatakse kuupsplainiks, läbi etteantud punktide nii, et selle esimesed ja teised tuletised on pidevad igas punktis. Kuupsplain moodustatakse kolme järjestikust punkti läbivate ja omavahel ühendatud kuupparabooli kaartest. Näide: Teen eelmises punktis kasutatud andmete põhjal kuupsplaininterpolatsiooni. Selleks leian: 25. Mis on splain? Tuua 2 näidet splainide kohta! Splainiks nimetatakse joont, mis ühendab omavahel etteantud punkte. Näited: v.t. eelmiseid jooniseid 26. Tuua 2 näidet, milles on võimalik katseandmeid ühe polünoomiga interpoleerida vt. Osa 7 punkt 1.15.2 27. Mis on ekstrapolatsioon? Esitada näide ekstrapolatsiooni kohta.
näitajad 3. Ekspluatatsioonilise võimsuse väliskarakteristika see on tavaliselt mootori täiskäik ja mootorit võib siin ekspluateerida piiramatu aja. 4. Osavõimsuste väliskarakteristika. See on mootori tööreziim kõige väiksemal käigul st miinimum pööretearv 5. Kruvikarakteristiku joon. See on võetud maha mootori tõõtamisel fikseeritud sammuga sõukruvile. See on ligilähedane kuupparabooli joonele. Vaadates seda karakteristikut näeme, et peamasin on koormatud 100% - iliselt ainult täispööretel, kõigil väiksematel käikudel on peamasin alakoormatud ja seetõttu töötab ta vähem ökonoomselt. RSS Sõukruvi labasid on võimalik pöörata ja sellega suurendame või vähendame paisatava vee hulka ja sellega muudame mootori koormust. RSS kasutamine võimaldab 1. Peamasinal töötada laeva kõikidel käikudel 100% koomuse all 2
Detaili igat töötlemismeetodit iseloomustab optimaalne töötlemistäpsus. Rämedal hööveldamisel, freesimisel, poolpuhtal treimisel, puurimisel on see IT12 ... IT14, puhtal freesimisel IT11, puhastreimisel IT7 ... IT9, peentreimisel IT8, peenhõõritsemisel IT7, peenlihvimisel IT5 ... IT7, poleerimisel IT5. Suuri detaile on palju raskem täpselt töödelda kui väikesi. Mõõtme suurenedes suurenevad töötlemisraskused kuupparabooli 3 D seaduspärasuse kohaselt. Ökonoomse saavutatava täpsuse sõltuvust mõõtmest iseloomustab tolerantsiühik i (m). Mõõtmetele kuni 500 mm on see: i 0,453 D 0,001D , kus D – nimimõõde, mm Tolerantsi suurust leitakse võrrandiga IT i a , kus a – täpsusetegur, mis on iga IT jaoks muutumatu suurus. Iga tolerantsijärk määrab igale osavahemikule kindla tolerantsi suuruse.
annaabi.ee 
