(trombotsüüdid). Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku, see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. PUNASED VERERAKUD EHK ERÜTROTSÜÜDID Ülesanne: hapniku transportimine kopsudest kudedesse, vähesel määral süsihappegaasi ära kandmine kudedest. Värvus: punane Kuju: kaksiknõgusad kettakujulised, ilma tuumata Liikumine: ei liigu Eluiga: 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas Teke: punane luuüdi Arv 1 kuupmillimeetris veres: 4,5-5 miljonit VALGED VERERAKUD EHK LEUKOTSÜÜDID Ülesanne: võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega Värvus: värvitu Kuju: amööbjas Liikumine: nagu amööb Eluiga: 2-4 päeva Arv 1 kuupmillimeetris veres: 4000-9900 normaalne (Leukotsüütide arv tõuseb põletiku korral). VERELIISTAKUD EHK TROMBOTSÜÜDID Ülesanne: osalevad vere hüübimises Värvus: värvitu Kuju: korrapäratu, tuumata Liikumine:ei liigu
suguhaigused põhjustavad suguelundite piirkonda erinevaid haavu ja haavandeid ning nõrgestavad immuunsüsteemi. Lisaks, kui partner on nakatunud HI-viirusesse hiljuti või vastupidiselt on kandnud diagnoosimata nakkust pikalt, siis ta viiruse tase on veres kõrgem, mis omakorda tõstab nakkuse kandumise tõenäosust. Viiruse tase esimestel nädalatel pärast nakatumist tõuseb kuna immuunsüsteem ei ole suutnud toota piisavalt antikehi ning ühes kuupmillimeetris veres võib olla miljoneid viirusetekitajaid. Samal põhjusel kogevad uued nakkusekandjad esimestel nädalal pärast nakatumist gripilaadseid sümptomeid nagu näiteks palavik, liigese – ja lihasvalud, suurenenud lümfisõlmed, lööbed ja väsimus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui sul hiljuti oli võimalik nakatumine sugulisel teel, siis tõenäosused on sinu poolt, aga siiski tuleb kindlasti teha test – enda südamerahu ja tuleviku tervise huvides.
Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas,närvikius. NS peamine funktsioonon välisärrituste ja organismi vastusreaktsioonide integreerimine, lähtudes kohastumuslikult ja sotsialselt vastuvõetavatest või otstarbekatest piirangutest.NS-i struukturseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Inimese NS-s on erinevatenautoritenhinnangul umbes triljon närvirakku.Ühes kuupmillimeetris ajukoes on ligikaudu 100 000 neuronit.Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha,dendriidid ja aksonid. Närvirakkude vahel võivad olla koonduvad ja lahknevad seosed.Selline NS-i ehitus loob küll ülesuuru keerukuse,kuid tagab ühtlasi ka NS-i paindlikkuse,plastilisuse,suure infotöötluse mahu ja võime täita ühe ja sama suursüsteemi vahendusel paljusid erinevaid ülesandeid. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid.Kuklaosasnasub näiteks esmane
annaabi.ee 
